Epistole

Üks mu lemmiklugu Seitsmes Vapras.

See on lihtsalt imepärane, kuidas ma suudan olla endast üliheal arvamusel ja samal ajal madala enesehinnanguga. ;)

Käisin täna emaga sushit söömas. Tokyo Sushibaaris Laia ja Jaani nurgal. Põhiroana võttis ema pelmeene (head) ja mina idamaist kalasalatit (ülihea!). Minu lõhesalat oli jah super, just selline parajalt vürtsikas ja väga maitsev. Lisaks võtsime ka sushit (kuna me olime ikkagi sushibaaris). Leidsime, et kurgi-lõhe on liiga tavaline (sellist sushit olen ma isegi teinud!), ja kostitasime endid siis võikala-avokaado sushiga. Ja ma leidsin, et sushi on tegelt täiesti söödav, kui 1) üle saada sellest, et vetikad on veniva kleepuva ollusliku struktuuriga (maitse pole üldse paha) ja 2) mitte panna korraga tervet sushitükki suhu (viga, mis ma esmakordsel sushimaitsmisel tegin). Aga igatahes ma sõin ära kolm sushitükki ja kõik oli korras. Muuseas, sushitaldrikul oli lisaks sushile ka mingi roheline ollus (sinep) ja mingi lilleks keeratud roosa ollus, mida ma alguses lõheks pidasin. Hiljem selgus, et see oli marineeritud ingver. Ema väitis jah, et see ei saa lõhe olla, see krõmpsub. Mina vastasin ...

Ma tahtsin sel teemal juba ammu (ehk siis nädal tagasi) kirjutada, aga ei kirjutanud, kuigi oleks ju võinud, sest siis oli mul meeles kah, mis ma öelda tahtsin. Aga alustame siis sellest Inglismaa-Saksamaa mängust, mis pani mind uuesti küsima, et miks küll on jalgpallis tagurlikud tehnikavihkajatest inimesed, kes ei kasuta korduseid, vaid kohtunikke, kes ei saa aru, et pall läks väravasse, kuigi ta põrkas tagasi latti ja seda teeb ju ilmselgelt vaid pall, mis on väravasse läinud. Mitte et ma seda ennem oleks teadnud, aga mina pole ka ju kohtunik. Õnneks. Igatahes, ma olin nördinud ja pahane. Ja tegelikult küll Saksamaa poolt, aga veel rohkem õigluse poolt, ja see pall läks ju väravasse. Ja Crouchi ei olnudki platsil! Ja siis ma korraga taipasin, et ma ei näegi Crouchi see aasta enam, millest oli küll kahju, aga minu poolehoidu sakslastele see siiski ei kõigutanud. Siis ma leidsin, et Kaka on tegelikult Brasiilia võistkonna kõige kenam mees, vaatamata oma nimele ja sellele, et ta Tallin...

Väga ebaharilik Jaaniõhtu. Viimased paar päeva andsid küll juba selgelt märku, et kätte on jõudnud suvi ja lähenemas on Jaanid, aga kui ma täna kell 3 pärastlõunal üles ärkasin, siis täitis tuba üsna ebajaanilik valgus - nimelt päikesepaiste. Ah, mis ma räägin, on ka ilusaid Jaane olnud. Mina mäletan näiteks ühte. Ega eelmine ka tegelikult väga hull ei olnud. Aga noh, hetkel pole mul midagi selle vastu, et kodus istuda, vorstikesi ja herne-oa-õunasalatit pugida ja kalja peale rüübata. Ning öösel küünlavalgel siidrit ja piparmündišokolaadi nautida. Nämm-nämm. Scrabble'it mängisime kah. Mul hullult vedas. Tulid igasugused toredad pikad sõnad, nagu mutrid, haiged, paistes ja kaeblik. Kuni viimase täheni vedas. Viimane täht oli š. Aga ülejäänud tähtedega vedas edasi ka. Siis mängisime jõehobumängu ja leidsime, et meil on vähemalt kaks viltust lauda. Igatahes, üleeile, kui ma üle lompide ja läbi lompide kodu poole kiirustasin ning kõigi oomenite kiuste siiski bussile jõudsin - ja kui se...

Jälle üks jabur film - Sherwoodi metsa koletis . Kompott Robin Hoodist ja Sõrmuste Isandast. Seal oli isegi Sünklaas! Ja puudevardjad. Ja loomulikult ka plahvatavad hundid. Sisu oli siis selline, et oli muidu oli nagu Robin Hood (ainult et peaaegu midagi ei toimunud ja peaaegu kõik said surma), ainult et Nottinghami šerifil oli lohe, kes oli tegelikult naine. Ja siis Robin Hood läks Sünklaande, ajas seal natuke juttu, ronis ühe mäe otsa ja korjas natuke marju. Siis Robin Hood ja Nottinghami šerif mõõklesid, Nottinghami šerif tappis lohe ja Robin Hood tappis Nottinghami šerifi. Ja siis olid kõik õnnelikud. Aa, ja lohe-naine oli tegelikult hea, ainult et Nottinghami šerif oli ta südame varastanud. Ja ära peitnud.

Ma sain just paar päeva tagasi aru, kust tuleb sõna fopaa, ja seoses sellega, mida ta tähendab. Fopaa kõlab lahedalt, nagu hopaa. Kuigi faukspas kõlab ka lahedalt. Eriti lahedalt kõlaks faukspauks, aga noh, mis teha.

Päike on salakaval. Väljas ei saa kunagi aru, palju ta sind võtnud on. Pärast toas vaatad, et käsivarred on pisut roosakad. Ja siis heidad sa õhtul pilgu peeglisse ja mõtled: Püha Lammas! Millised randid. Aga tegelikult on päike tore. Ja alati võib end lohutada (või kurvastada) mõttega, et ükskõik kui pruun sa ka ei oleks, Papu on sinust ikka pruunim.

Täna. Ma andsin alla. Tulin koju. Jõin tee peal ühe kirsismuuti ära. Lusika jätsin alles. Lusikas on roheline.

Vahepeal on palju vett Supilinna voolanud, on vaadatud imelikke filme ja häid filme, teatris käidud ja raamatut loetud, head teed joodud ning oldud liiga laisk, et millestki sellest kirjutada. Eile vaatasin ka ühte head filmi, mida ma olen juba mitu aastat tahtnud vaadata, aga pole kuskilt saanud. Nimelt "Lammas all paremas nurgas". Ma mäletan viimast korda (enne eilset), kui ma seda vaatasin. Huvitav film oli ja siis keset filmi läks elekter ära. Ja nüüd, lõpuks, 18 aastat (iiiiik!) hiljem saingi ma selle lõpuni vaadatud. Seekord ei läinud elekter ära. Ma tean, mida oomendab must kass, eriti siis, kui ta üle tee läheb, aga mida oomendab üle tee sibav linavästrik? Nii, möödunud reedel käisin siis Viini metsi vaatamas. Täitsa vaadatav. Head teosed on ju need, mis panevad mõtlema, ja see etendus panigi mind mõtlema, nimelt et kas need lõhkilõigatud kummist sead on selle etenduse jaoks meisterdatud või on ennemgi olnud etendusi, mis vajavad lõhkilõigatud kummist sigu. Ja seal o...

1) Sibulakoored - konkurentsitult parimad, tulemus on ilus ja vaeva ei pea kah nägema. 2) Kaerahelbed (sest emps keetis tatrad ära) - väga kasulik, kui lisaks munale on soov ka putru saada. Muidu, valge laigu jätavad. 3) Kuivatatud till. Pisikesed valged joonekesed, päris huvitavad tegelikult. 4) Punapeedikompotivedelik. Mitte kasutada koos sibulakoortega, muidu pole asja, sest sibul on dominantne. Jätab sellise punakaspruunika tooni. 5) Kuivatatud roosiõielehed. Tumepunased olid. Muna tuli õrnroheline. Eiminateamiks. 6) Niit. Tänapäeva niidid ei jäta enam üldse värvi, täitsa jama. Aga valge joone jätavad ikka. 7) Sibulakoored. Sest nad teevad kogu töö ise ära.

Nägin täna unes, et ma sõitsin laulukooriga Hispaaniasse. Ei tea, mida küll mina laulukooris tegin, aga laulmine see igatahes polnud. Vähemalt nii realistlikud on mu unenäod. Aga Hispaaniasse ma ta'ga igatahes sõitsin ja olin seega tõsises mures, et kuidas ma nüüd helistan ja ütlen, et ma ei saa nädal aega tööle tulla, ma olen Hispaanias. Tõsine mure oli. Lõppes see asi sellega, et ma ärkasin üles. Ja siis ma ei tahtnud tükk aega üles tõusta, sest kell oli veel liiga vähe, ja kui ma siis täpselt parajal ajal üles tõusin, öeldi mulle, et ahaa! öösel keerati kella. Muidugi olin ma selle ära unustanud. Ma olin ära unustanud ka Torino Iluuisutamise MM-i. Alles täna kava uurides ja sealt uisukala leides, tuli meelde, et ahjaa! Noh, vähemalt nägin siis uisukalagi. Ja Joubert oligi liivatorm! Ma kahtlustasin seda! Aga tookord (aasta, kaks?) tagasi oli tal vastav kostüüm kah, selline punane ja liivakarva. Imelik, kas nad tohivad siis erinevatel hooaegadel sama kala esitada? Aga ma ei usu, ...

Mängisin just isa-emaga Skräbblit, sest Papule minu seltskonnast kuuldavasti ei piisa. Väga lõbus oli vaadata, kuidas isegi isa lõpuks hasarti sattus, ta oli tubli ka, suutis viimase käiguga kirjutada beež. Ja lõbus oli kuulata kõiki neid uudissõnu, mille ema välja mõtles, nagu erikurjus ja diftima (e. diftongi kasutama). Lõpuks ta leppis, et hea küll, kui paremini ei saa, kõlbab 25-punktine fa kah. Lõbus oli. :) Pärastlõunal ma nostalgitsesin veidi ja vaatasin lindilt saksakeelset Jurassic Parki. Ma mäletan, kuidas me seda siis koos vaatasime ja venna vahetevahel tõlkis, sest tema sai saksa keelest aru kah. Ma sain täna kah aru, kui öeldi schnell või Dinosaur või Experiment või DNA . Aga ega seal seda juttu nii väga polegi, peamiselt ikka jooksmine ja karjumine. Vot seda filmi tahaks ka 3D-s vaadata, üsna veel jubedam võiks olla.

Vaatasin just Eesti Laul 2010-t. Lootsin kuni viimase hetkeni, et ehk tuleb mõni hea laul ka. Tuligi. Tervelt kolm tükki. Siis kui hääli hakati andma/lugema ja Metsatöll esinema tuli. Nende poolt oleks küll hääletanud. Neil on nii ilusad juuksed ka. :) Tuli välja, et hommikuse juustekammimise liigutamine mantli selgapaneku eest hambapesu ette ei anna just soovitud tulemusi ja lõpuks jõuab asi ikka sellise lihtsa valikuni, kas a) kammida juuksed ära, või b) jõuda bussile. Nii ma jõuangi aeg-ajalt tööle trendika sasipea soenguga. Võib-olla oleks abi sellest, kui nihutada juustekammimine hommikusöögi ette.

Ma käisin ämmelgat mängimas ja avastasin selle mängu: http://www.onemorelevel.com/game/hexxagon Esimene kord mängisin - midagi ei saanud aru. Teine kord mängisin - ikka ei saanud midagi aru. Nüüd mängin igal õhtul ja hakkan juba aru ka saama. Kuigi tõsi küll, ega ma 20 käiku ette kah ei mõtle. Ja mul on uus lamp, uus lamp, uus lamp! :)

Lühikokkuvõte elust-olust: Northug hea, nohu halb, lumi palju. Ja nüüd siis sõnad: korteež, kolledž, džemm, aažio, adžika, ažuur, bridž, buržui, doodž, džiig, džiip, džinn, džäss, hadži, kollaaž, kotedž, lodža, loož, maneež, mažoor, zlott, zombi(e), zoo, dzeeta, anšoovis, ketšup, geiša, finiš, kašmiir, kitš, klatš. Jätke meelde, õppige pähe! Ja lõpetuseks, tervitused Orkutilt:

Iluuisutamisest jäi meelde. Lugesin selle kohta, tuli välja, et on filmimuusika. Lugesin edasi, tuli välja, et ma olen seda filmi isegi näinud. Traagiline film oli. Aga mitte halb.

Kmm-kmm. Lagi on lage On lage mu lagi Vaata! Lagi Vaata! Lage Vaata! Lage on mu lagi Keset lagedat lage Laiutab Suitsuandur Tema kõrval Pisike ja krussis Traat Mälestus lambist Mis oli ja ei ole Lagi on lage On lage mu lagi. Võite aplodeerida. Ma tänan, ma tänan. Käisime täna Lõunakeskuses, et lagedat lage veidi vähem lagedamaks muuta. Vaatasime välja, ära veel ei ostnud. Ostsin see-eest immuunsussüsteemile kasulikke komme. Ingveriga. Ja ostsin endale Sõbrapäevakingi. Et endaga häid suhteid hoida, igaks juhuks.

See, kui sa annad inimesele kaardi, või ei anna, ja ütled talle, et mine sinna, ja ta lähebki sinna, see on ju sulaselge oskus. Aga minu meelest on oskus ka see, kui sa annad inimesele kaardi, ütled talle, et mine tuldud teed tagasi (~800m) ja ta suudab ikkagi kolm korda ära eksida. Seda viimast Suxu oskab. Aga polnud väga hullu, Suxul oligi vaja aega maha lüüa. Ainult et pidevalt sai tänavaid ületatud ja seal oli libe. Ja trammid.

Ma hakkan aru saama, miks öeldakse, et ei tohi tööelu ja eraelu segamini ajada. Sest kui sul on samal ajal tööjamad ja erajamad, siis see on üks paras jama küll. Aga täna oli päike ja härmatis. :)