Skip to main content

Kaitsekõne prokrastineerimisele

Paljud muudkui räägivad, et prokrastineerimine on halb, et asju ei tohi jätta viimasele minutile, et tänaseid toimetusi on parem mitte homseks jätta ja muud sellist. Tegelikult, tunnistan üles, olen minagi seda vahetevahel mõelnud - tavaliselt siis, kui ma koridoris edasi-tagasi torman, kätega vehin ja karjun. Teisalt jälle on prokrastineerimisel ka häid omadusi ja tuligi tuju mõned neist nüüd siis kah välja tuua. Punktidena.

Punkt. Asju viimasele minutile jättes on terve hulk minuteid enne viimast väga lõbusad. Võib laiselda ja teha muud huvitavat.

Punkt. Asju viimasele minutile jättes on vähem aega kirumiseks ja paanikaks, kui miskit välja ei tule.

Punkt. Öösel saab normaalselt magada. Ei pea kogu aeg mõtlema, et mis küll valesti sai tehtud. Uskuge mind, sellele mõtlemine pole sugugi lahe.

Punkt. Sageli on ette tulnud, et viimasel hetkel parandatakse õige asi valeks. Antud juhul pole selleks enam aega.

Punkt. Mõnikord hakatakse tõsiselt järele mõtlema (okei, seda juhtub küll harva) ja siis leitakse, et kogu asi sai valesti tehtud. Ja siis tuleb paanika. Prokrastineerimise korral ei ole kummakski aega - ei tõsiseks mõtlemiseks ega sellele järgnevaks paanikaks.

Punkt. Kohe kindlasti tuleb kunagi tulevikus vajadus midagi olulist hästi kiiresti ära teha. Prokrastineerimine on hea trenn.

Punkt. Õnneliku elu saladus - tee nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Ja kui see saab veel ka kiiresti tehtud, siis... siis saab jälle laiselda. (Muidugi niimoodi oskuslikult, et ülemusele tundub, et käib usin töötegemine).

Punkt. Kindlasti on midagi veel. Näiteks korrata juba mainitut teiste sõnadega.

:)

---
Suxu
Prokrastinaator ja juhke selle üle

Comments

Anonymous said…
Hmm... tundub, et sul on midagi tegemata, mille tähtaeg läheneb hirrrmsa kiirusega... Sama siin. Oeh.

Elagu prokrastinaatorid!
Anonymous said…
Kas see sissekanne ei käigi siis ülikoolielu alla? Ma oleks küll arvanud, et käib... mis siin muidu niisama ikka prokrastineerida!
suxu said…
Nojah, aga pole poole sõnagagi ülikooli ega loenguid ega tähtaegu ega krüptoloogiat mainitud. Ja milleks? Mul oli tol hetkel hea tuju, et asi ilusti ja kiiresti ära tehtud sai. Õigesti kah, muide. ;)

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j