Sünnipäev

Mitte minul küll, kahjuks. Sest siis oleks juuni ja terve suvi veel ees. Aga tegelikult on sünna hoopis sellel minu blogil siin, mida sa praegu loed. Ja tõepoolest, esimene postitus siia on tehtud 5. septembril 2006. Nii et terve aasta on möödas. Ja kuigi see pole minu päevikupidamises veel rekord, siis ma siiski usun, et see on üks mu kõige tihedamaid päevikuid. Vaatasin järele, suurim vahe on vist 4-ndast veebruarist 5-nda aprillini. Ja see pole palju, minu ja minu päevikukirjutamise seisukohast.

Nii et Everestil on sünnipäev!!! Kõik õnnesoovid teretulnud ja kohustuslikud. :)

Eile ma olin ikka tõsiselt väsinud oma esimesest koolipäevast, mis polnud pooltki nii pikk, kui homme tuleb. Ei, nüüd ma valetan. Tervelt 3/5 homsest päevast oli, aga see, mida ma neljapäevadega teha tahaks... grrr! Neljapäevad on vastikud!!!

Pühapäeva õhtul oli mul masendus, nii nagu alati. Mis siis, et esmaspäev põhimõtteliselt vaba oli. Ei viitsinud aktusele minna. Huvitav, mis edaspidi saab, mul on ju ikka esmaspäevad vabad. Kas tuleb siis esmaspäevaõhtune masendus? Vaatame. Ja sööme šokolaadi. Milka šokolaad on jube hea, ma avastasin. Eriti see lehmakirju valge ja pruuni šokolaadi segu. Ma kunagi ostsin sellise ja panin kappi mustasid päevi ootama. Ja siis isa saatis selle USAsse. Millest võib järeldada, et tagavarašokolaadid tuleb hoida enda toas.

Esmaspäeval suutsin ma veenda oma vanemaid minuga Monopoli mängima. Ja see ei olnudki raske. Ema võitis. Isa kaotas. Mina müüsin oma mortage's oleva punase maa 900 dollari eest, pääsedes niiviisi pankrotist. Isa oleks võinud sama teha, aga ütles, et see rikub mängu ilu. Minu meelest rikub mängu ilu see, kui mina kaotan. Igatahes, emps oli raudteemagnaat ja hiljem sai hotellid rohelisele tänavale, mida me ülejäänud üsna tihti ka külastasime. Ja siis ta oli nii kurb, et ta võitis ja meid pankrotti ajas. :P

Eile oli kool. Algas kahe krüptoloogiaga. Murdsime koode lahti ja muud sellist. Ja siis kui ma Paput sellega kiusata proovisin, sai ta ise aru, et tegemist on nihkešifriga. Ebaaus!!! Ta ei tohi NII tark olla. Lollakas. Viimane loeng oli informaatika didaktika, seal õppejõud alustas sellega, et ta ei solvu, kui me ta ainelt end maha registreerime, ja lõpetas sellega, et nüüd on meil veel aega kõigilt teistelt ainetelt maha registreerida, et me tema omaga hakkama saaksime. Me peame seal nimelt ühiskondlikult kasulikku tööd (loe: ülikoolile kasulikku tööd) tegema, siis me peame koolitunde vaatamas käima, ise praktikume andma, referaate kirjutama ja muud sellist lõbusat. Ja otseloomulikult on kõik loengud ja praksid kohustuslikud. Kristi võtab kah seda ainet, õnneks on siis vähemalt kellegi tuttavaga ka rääkida. Okei, paar tuttavat on seal veel, aga nood ei räägi mu'ga. Eriti.

Okei, homme ma kärvan. :)

---
suxu

P.S. Üks pisike anekdoot:

Üks statistik arvutas välja, et tõenäosus pommi leidumiseks lennukis on üks miljondik. Ta leidis, et see on natuke liiga suur ja keeldus lennukiga reisimast.
Kord oli ta siiski kodust küllalt kaugele mingile konverentsile sattunud. Tema kolleeg imestas: “Kuidas sa küll nii kaugele oled tulnud? Rongiga?”
“Ei, lendasin.”
“Noh, kuidas selle pommide leidumise tõenäosusega on? Enam ei kardagi?”
“Ei, ma arvutasin välja – tõenäosus selleks, et lennukis oleks 2 pommi on 10 astmes -12 ja see on tõepoolest väike arv.”
“Ja siis?”
“Ma võtsin oma pommi ühes.”