Skip to main content

Bicicletta

Teate, ma olen juba kahel järjestikusel ööl unes jalgrattaga sõitvat Ansipit näinud, kõigepealt kihutas ta Savisaarega võidu, et valimisi veidi vaatemängulisemaks muuta, ja täna öösel sõitis ta lihtsalt mulle Toomemäel vastu. Naljakas. Huvitav, mida see küll tähendab? Ma tavaliselt ei näe selliseid poliitilisi unenägusid.

No lisaks sellele oli mul täna öösel ka nii ebameeldiv unenägu, et ma ärkasin enne lõunat üles. Mitte et ma just silmapilk ka üles tõusnud oleksin, aga ikka. Asi seisnes selles, et kuskil olid mingid pingid, umbes nagu... maitea, füüsikahoone audikas, ainult et 100 korda mugavamad. Aga nad ei olnud mitte põranda, vaid mingi konstruktsiooni peal. Aina ülespoole läksid, tagumised olid vast nii umbes kahe-kolme meetri kõrgusel. Ja ma ronisin siis kah sinna, kõige tagumisse/ülemisse ritta, kus kolm tüdrukut juba ees olid. Ja kui ma olin juba ülemises reas ja sammusin nende poole, siis korraga käis raksakas ja... eee, ma hüppasin kiiresti tagasi ja pooled pingid kukkusid alla, koos nende kolme tüdrukuga. Minuga ei juhtunud midagi, aga nemad said veidi viga. Aga point oli siis selles, et nad olid kõik minu peale nagu *meeletult* vihased. Otseloomulikult oli see minu süü ja seda muidugi sellepärast, et ma olen nii paks ja raske. Ja nad nagu tõsiselt ründasid mind sellega, tükk aega ja väga vihaselt... ja see oli kõik nii kole ja nii kohutav, et ma ärkasingi üles.

Ja siis ma õppisin. Ja ei olegi väga masenduses.

Comments

Anonymous said…
Ma olen kah jalgrattaga Ansipit näinud, aga mitte unes. Jalgrattaga Savisaar - see on juba midagi põnevamat.
suxu said…
Ma ei ole. Ma ei ole Ansipit eriti üldse näinud. Aga mu ema oleks talle ükskord rauapoes peaaegu otsa jooksnud.

Ja mu unenäo-Savisaarel oli punase-rohelisetriibuline müts peas.

Aga kuhu jäi "Ei, Suxu, sa ei ole nii paks ja raske", ah?
Anonymous said…
Punase-rohelisetriibuline? Piki- või põikitriibud? Noh, ega see tegelikult väga oluline olegi, mispidi need triibud just on.

Aga ei, Suxu sa ei ole nii paks ja raske.

Ema rääkis just ühe oma töökaaslase rõdust, mis on selline, et isegi all 50 kilo kaaluv töökaaslane klammerdub igaks juhuks seina kälge, et mitte koos rõduga alla sadada...
suxu said…
No sellised horisontaalsed ikka. Sel on kindlasti mingi sügavpoliitiline tähendus.

Äitäh!

Kui kõrgel selline tore rõdu siis kah on?
Anonymous said…
nad vist olid teisel korrusel, aga kokku on viis korrust ebastabiilseid rõdusid.
suxu said…
iiiik!

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...