Skip to main content

Luce del sole

Oh kui suurepärane on elada päikesepoolses toas, voodis laiseldes sini-sinist taevast vahtida ning tuvide kaklemist aknalaual kuulata. Ning teada, et väljas on külm-külm-külm, aga toas on soe-soe-soe. :)

Aga need tuvid on päris nahaalid. Tahavad tervet aknalauda endale, kuigi mahuksid küll mitmekesi ära. Ja koos oleks soem. Kuigi kakeldes on ka soem. Aga isa juhtis tähelepanu sellele, et kui neid sulgi ikka väga massiliselt lendab, siis varsti enam ei ole soe. Nojah, tuvi ei tahaks vist ikkagi olla, mis sest et neil neljadimensiooniline värviruum on.

Porgand on hää. Nämm-nämm. Eile öösel arvutisse tulles kiikasin kööki ja külmkappi, haarasin porgandi, tulin siia, sõin selle ära. Siis tormasin tagasi, kahmasin kõik porgandid, tulin jälle tagasi ja kugistasin need alla. Porgand on hää.

Mandariin on ka hää.
Labels:

Comments

Anonymous said…
Mul ei ole porgandit. Ega mandariini :(
5:44 pm
suxu said…
Awww! Aga vaata asja positiivsemalt poolt - sa ei ole tuvi!
8:25 pm
Anonymous said…
Jah, seda küll. Ja see on kindlasti kohe positiivne.
10:19 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...
18 comments
Read more

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.
11 comments
Read more

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...
12 comments
Read more