Skip to main content

Tsivi-lisa-tsioon

Ei no täna öösel oli eriti imelik unenägu, täitsa apoliitiline kah. Oleme siis koos mina ja jälle mingi suvaline kutt, nunnu küll, aga käis mulle närvidele. Oleme siis mingis ülikoolihoones ja lähme mingisse suvalisse audikasse, kus parasjagu eksam hakkab. Me polnud seda ainet kunagi võtnud, me isegi ei teadnud, mis aine see on, aga me läksime ikka rõõmsalt eksamit tegema, valenimede all ja puha. Ja oleks veel asi selles, et me oleks pidanud seda tegema, aga oh ei! me lihtsalt kangesti tahtsime eksamit teha. Nii kangesti, et valisime suvalise ruumi, läksime sisse, saime eksami kätte ja tegime ära. Uuuuu-jeeee! Mis mul on mingi eksamipuudus vä? Tõsi küll, alati on neid rohkem olnud, aga siiski! See peaks ju hea olema. Ma ju tegelt ei taha neid eksameid niimoodi teha ja siis tuleb selline uni, eks ole! Pläh!

Aga nüüd mul siiski tuleb üks eksam, neljapäeval, ajalugu. Sellest ka see tsivi-lisa-tsioon pealkirjas. Ajalugu on muidugi tore, loodetavasti ma ei pane aastatuhandetega metsa, see oleks küll piinlik.

Eh, mis siis veel. Eile saatsin oma polünomiaalse hierarhia ja muud loomad õppejõule, vaatame, mis sellest siis saab. Kohe üldse ei taha toda eksamit teha, kohe üldse ei oska kah.

Nujah.

Comments

Anonymous said…
No on sul alles unenäod! Mina nägin kah unenägu täna öösel, aga ma praegu ei mäleta. Siis mäletasin. Vahepeal kah mäletasin. Kui meelde peaks tulema, siis kirjutan.

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (...