Skip to main content

Spider Riders

Vaatasin täna sellise pealkirjaga multikat. Olen mitu korda enne reklaami näinud ja nüüd tuli tuju vaadata. Väga lahe oli. Seal oli siis kolm tüüpi, kes sõitsid ämblikutega, sellised kenad suured ornamentsed ämblikud olid, rääkisid kah. Selles osas siis pahalased (kelle ülemboss oli Suur Ritsikas) ründasid Kaunite Lillede küla või midagi umbes sellist ja meelitasid Ämblikuratsanikud lõksu, aga nad said sealt muidugi välja. Ja siis ründajaks oli Bee Rain, tõlgiti kui Mesivihm, üks naissoost isik, kellel oli ka lendavate raide armee. Väga armsad raid oli. Ja siis need Ämblikuratsanikud hüüdsid 'Arachnopower' ja see oli nii tähtis, et tõlkes oli see puha suurte tähtedega, kuigi Arachno oligi tõlgitud kui ARACHNO. Ja siis nad said oma kaitserüü ja relvad ja võtsid sisse oma oi-ma-olen-nii-lahe positsioonid ja said pahalasest kenasti jagu. Ja neist noorimale püüti selgeks teha, et õige ämblikuratsanik ammutab oma jõu teda ümbritsevast ilust, ja lõpus ta leidiski, et kuigi toit on parem, pole lilledel kah häda. Kuigi seda leidis ta pigem seetõttu, et ta nägi oma naissoost kaaslast lille nuusutamas. Vat nõnda. Ja Suurel Ritsikal olid kurjad plaanid. Ja kuidagi oli asjasse segatud ka üks prints, kes küll suurt midagi seal ei teinud. Väga lõbus.

Comments

sussa said…
Ma kujutan ette, et kui tal kõht tühjaks läks, siis ta avastas uuesti, et tegelikult pole lilledel eriti midagi häda, aga toit on ikka parem...
suxu said…
Kas see oli nüüd komm kommi pärast või oli sel mingi sügavfilosoofiline point, millele ma pihta ei saanud? Või mingi veidi madalam point, millele ma ikkagi pihta ei saanud?

No igatahes kui tal kõht väga tühjaks läheb võib ta isegi avastada, et mõned lilled on söödavad. Ja siis ta võib avastada, et mõned lilled on jällegi mürgised.
sussa said…
mõned kommid võivad kah mürgised olla
suxu said…
Aga tegelt käis jutt ikkagi ämmelgatest.

Mõned ämmelgad võivad mürgised olla.

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...