Skip to main content

Trii viird driims

Ükskord ma nägin unes Tuhvlit. Tuli klassi (füssaklassi vist) ja tahtis minu kõrvale istuda, aga mina irvitasin ta üle, et sa ei ole ju tüdruk, ja osutasin käega ühele teisele tühjale kohale ja seletasin, et kaupmehed istuvad seal.

Siis ma nägin unes vene keele tundi, kus me panime paika, kes kuna tunni-ajalise ettekande teeb. Mul oli ärgates *tõsiselt* hea meel, et ma seda ei peagi tegema.

Siis oli üks selline, kus ma sõitsin üle selle silla Taanist Rootsi või vastupidi ja nägin, kuidas inimesed üle selle silla jalutasid, ja mõtlesin, et ma pean Papule ütlema, et ikka saab jala minna, mis ta ajab oma jama, et ei saa, ma ju oma silmaga näen, et kõnnitee on olemas ja puha. Hästi kitsas kõnnitee oli muidugi.

Nägin unes, et venna kinkis mulle ühe maali, kuhu oli peale kirjutatud tähed CS. Ta arvas, et see sobib mulle - Computer Science, eks ole. Aint et tolle maali peal, me veel muigasime selle üle, tähendas see CS hoopiski Cats & Snakes, sest just neid loomakesi seal pildil kujutatigi.

Hmm, ma tean, et nüüd tuli kokku neli driimi, aga äkki mõni neist ei ole siis nii viird kui teised.

Mul on viimasel ajal vahelduva eduga sügelenud peopesa ja jalatald, mõlemad paremad. Tantsida pole veel saanud, kätt suruda kah mitte. Aga varsti saan ma see-eest köögiseina värvida. Jippii! :)

Comments

sussa said…
See, kui sul parem käsi sügeleb, tähendab seda, et sa saad palju raha käest ära anda. See tähendab siis, kui sa sügelusele alla annad ja sügad kah. Kui vasak sügeleb, siis saad palju raha vastu võtta, nii et siis tuleb sügada.
suxu said…
Mis teretada ei saagi või?
sussa said…
ei noh... kui väga ei sügele, siis ikka saab. Kui väga väga sügeleb, siis vist on keeruline...
suxu said…
Meie peres tähendab parema peopesa sügelemine küll teretamist.. tuleb odavam, niimoodi.
Anonymous said…
sangat menarik, terima kasih

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...