Epistole

Ma avastasin, et pole tükk aega ühtegi oma unenägu kirjeldanud, mis tähendab, et on ülim aeg seda nüüd teha. Nägin seda siis ööl vastu eilset ning seal oli kaks põhipointi, põhiprobleemi, suurt keskset asja, mille ümber keerlesid kari väikseid asju. Tegelikult oli seal isegi kaks erinevat lugu, aga kuna ma nägin neid üsna läbisegi, siis nad sulasid kokku. Ja need pointid olid siis järgmised: lohe ja plätad. Ühes unenäos võitlesin ma lohe vastu ja teises otsisin ma plätasid. Ja mõlemad olid võrdse tähtsusega probleemid ja eksisteerisid üsna samaaegselt või väikeste vahedega. Plätasid oli mul selleks vaja, et randa minna. Sinna lubati ainult plätadega. Aga mitte selliste plätadega nagu mul on, varbavahe omad, vaid sellistega, mis ei ole varbavahe omad. Nii et mul oli probleem. Ma küll lootsin, et ehk Papul on mulle selliseid laenata, pidimegi koos randa minema. Ja rand oli äärmiselt hele-hele-kollane-valge. Mul unanäos on rannad tavaliselt selliseid. Aga selleks ajaks, kui mina sinna jõu...

Tulin mina köögist, ühes käes kott porgandeid, teises pudel piiritust. Ja mis siis edasi juhtuma hakkas, mõelge enda kujutlusvõimet pingutades välja, sest see algus kõlab nii paljutõotavalt, et pole tarvis seda ära rikkuda sellega, mis tast tegelikultvälja tuli. ;) Aga pikemalt räägin hoopis sellest, et lugesin Jane Austeni "Mansfield Park"-i läbi ja siis vaatasin kohe järgmisel päeval filmi otsa (dvd-l on). Ei meeldinud film eriti, nad olid pointi kuhugi ära kaotanud, mulle tundus. Ja peategelane naeratas liiga palju. Ja üldse käitusid nad kõik nii, nagu ei tohiks. Mängisid näiteks sulgpalli, mängisid pimesikku, tantsisid valssi. Ja ma ei saa aru, miks ühes kohas balli asemel piknik oli. Võib-olla selleks, et peategelased saaksid teineteist kabistada. Sest muidu ei saaks ju keegi aru, et seal mingi romantika toimub! Musitati ka liiga palju. Tervelt kaks-kolm korda vist. Oi-oi. Ja üleüldse. Vahepeal olid täitsa mõttetud stseenid, millest ei saanud üldse aru, ja kus peategelan...

Ehk siis kas ülihea päev või ülihalb päev, vähemalt nii väideti. Kuskil. Ilus on ta küll ja meelde jääb ka, nii et täitsa sobiv pulma-aastapäeviks. Ei, ma ei abiellunud täna. Ei kavatse ka. Ja ilm on ka nii ilus. Väidetavalt viimane kena suvepäev, millest on üpris kahju. Sõin täna Ülikooli Kohvikus üleküpsetatud jäätist puuviljadega. See oli sellises pisikeses topsis, all puuviljad (õunad, banaanid, kiivid, võib-olla ka pirnid), peal jäätis ja kõige peal munavalgevaht, mis siis küpsetati kuskil nii, et puuviljad olid soojad, munavalgevaht oli pealt kuldpruun ja jäätis oli sees külm. Vahva ju. Ja nägi selline kena pallike välja ka. Shakespeare'i kohvikus eelmine nädal sain ka hääd toitu, mistanüüdoligi eitulemeelde aaa, kuum tortilla krevettide ja mangokastmega. Ja siis oli seal veel teravat kastet ja salati jaoks salatikastet ja üldse oli nämma. Krevetid täitsa sobivad magusa asjaga, näiteks mee-kookoskastmega. Aga noid ma olen saanud korra ja seegi oli seitse aastat tagasi. Nii, m...

Farmi kooreste jogurtite seerias on vaarikajogurt, mis, kui uskuda kirja topsikul, sisaldab 7,7% vaarikaid. Kindlasti on vaarika jogurteid ennegi olnud, eks ma ole vast neid söönud kah, aga nüüd maitsesin seda. Maitse oli vaarikane. Ja päris hea. Mitte küll parem kui musta kirsi oma, aga mulle meeldib lihtsalt kirss rohkem, selline hapukas, aga vaarikane vaarikajogurt oli ka täitsa hää. Soovitan. Jahedalt.

Eile oli terve linn kirjusid liblikaid täis, muudkui lendasid must mööda. Teine võimalus muidugi, et linnas oli paar-kolm kirjut liblikat, kes jälitasid mind. Ja jõe ääres olid pardid. Nemad ei jälitanud mind. Tahtsin eile vennaga lõhepraadi sööma mina, aga vat sunnikud olid selle menüüst välja korjanud, nii et pidime lõhepastaga leppima. Noh, seegi hea. Ja venna siis seletas mulle ära, miks Kanter oma pronksi üle nii ääretult kurb oli, kuigi täna küll kommentaatorid ütlesid, et nii pettunud ei tasu ikka kah olla. Seda ma ei teadnudki, et Kanter raamatu on kirjutanud. Aga MM on siis selleks korraks läbi. Ei saagi enam hümne kuulata. Mulle meeldis Keenia oma (seda lasti ka üsna palju) ja Austraalia oli kah päris lahe, aga kellegi hümn oli küll selline, et me isaga mõlemad mõtlesime, et mis laste jõululaul see nüüd on. Tiliseb, tiliseb... misiganes. Ja siis mind kohutavalt piinas (eee... njah) see laul, mida lasti seal enne auhinnatseremooniat. Seda ei olnud kunagi nii pikalt, et ma aru ...

Minu mustade päevade tagavara on nüüd lõplikult ammendatud. Jõuludeks saadud šokolaadi sõin juba ammu ära, lagritsale tegin paar päeva tagasi otsa peale, Tallinnast peoga kaasahaaratud lutsukommid sõin eile emmemmi vaadates ära ja kolm viimast tükki Udu šokolaadist maiustasime šampuse kõrvale - Kanteri medali puhul, mitte Taasiseseisvuspäeva. Oh-jah, need sportlased on ikka naljakad küll. Maailmas paremuselt kolmas ja siis räägib, et oh kui halb päev tal oli ja nii tühi tunne on nüüd sees ja terve Eesti on kohutavalt pettunud. Kuhu jäi siis see positiivne suhtumine, et noh, läks nigu läks, medal ju tuli - jee!, ehk järgmine kord läheb veel paremini. Samas, ma pole profisportlastest kunagi eriti aru saanud. Aga oda tahaks isegi proovida visata. Ketast võib-olla kah. Nüüd tulevad meelde need kekatunnid Ülikooli Spordihallis, kus sai muuhulgas ka kuuli tõugatud. Ja sellega tuleb selline seos, et tahaks sedasamust bowlingut mängida. Aga jah, ma avastasin enda poest samad lagritsad, mis ma ...

Kes retsepti tahab, küsigu. Eksootiline köögiviljasalat estragoniga - hullult hea ka ilma estragonita Virsikusalat mozzarella ja Parma singiga - meil oli tavaline sink Spinatisalat kodujuustuga Kapsa-redisesalat makraga - esimene salat, mis me sellest raamatust tegime; kerge teha ja hästi nämma Kruubisalat Setu moodi - ema tegi seda, kui ma Tallinnast tulin. Väga hää. Herne-oa-õuna salat - minu lemmik ja hästi lihtne-kiire teha Oasalat balsamiäädikaga - ehk kolme oa salat Kartuli-fetasalat - seda te teate Broilerisalat jogurtikastmega - ettevaatust küüslaugu lisamisel, ei ole mõtet panna rohkem kui retsept nõuab! Mozzarella-spinatisalat maasikatega Paprikane juustu-puuviljasalat - seda teate ka Kõik on äärmiselt hääd ja nämmad salatid. :)

Käisin Auras liugu laskmas. Isegi rohelisest torust lasin alla. Jube oli. Esimene mõte alla jõudes oli 'Jee! Pääsesin eluga', aga samas oli see ka liiga lühike, et korralikult paanikasse sattuda. Oranž toru oli mõnus, sealt sai ikka ilusa pika liu. Mitte ei saa aru, miks ma nii mingi viis-kuus aastat Auras pole käinud, seal on ju nii lõbus! Kinos on ka lahe. Kuigi, tõsi, Cinamoni toolid kriuksuvad (mitte küll minu oma, aga vaiksel hetkel oli ümberringi kuulda) ja ekraanile tahaks MagicBright'i juurde panna, aga samas jälle on tooliridade vahel piisavalt ruumi jalgu sirutada. Käisime jah "Jääaeg 3" vaatamas. Sorri, Udu, ma tean, et meil oli kavas koos minna, aga Papul pole aega ja üleüldse. Aga soovitan küll vaatama minna, kui see veel jookseb. Äärmiselt lahe oli! Oravaromanss ja puha. ;) Ma olen viimasel ajal päris palju Yahtzee't mänginud. Ega ma ei kaeble, see on parem kui näiteks Monopol. Lihtsalt ma ostsin poest kaardid, et kaarte mängida, ja samas pakis o...

Käisime eile jalgpalli mängimas. Ostsime just uue ilusa palli, läksime seda sisse pühitsema ning pühitsesime selle sisse hoopiski augu. Aga ma oleksin peaaegu võitnud, seis oli 9:9 ja tükk aega ei läinud ükski pall väravasse, aga lõpuks siiski üks läks. Aga noh, tavaliselt mul ei lähe niigi hästi. Isa otsis pool tundi oma nii ilusat konksu taga. Kirus end, et miks ta küll konksu tema endiselt kohalt loogilisse kohta pani, sest nüüd ta ei leidnud teda sealt loogilisest kohast enam üles. Otsis siis enam-vähem loogilised kohad ka läbi, aga lõpuks tuli välja, et ta polnudki seda loogilisse kohta pannud, oli ainult kavatsenud. Hiljem korraldas ta tulekahju. Terve korter oli suitsulõhna täis. Ükski andur ei teinud vähimatki häält. Ja mina kaotasin oma ööliblika ära. Oli selline pisike, pastelne ja nunnu. Ja ma kartsin, et äkki ma istun/astun talle nüüd kogemata peale. Aga ei leidnudki enam üles. Ainult ühe sääse leidsin.

Veetsin pool päeva äärmiselt produktiivselt, nimelt vaatasin YouTube'ist Scooby-Doo multikaid. Lühikesi ja pikki, vanu ja uusi, uuesti ja esmakordselt. Leidsin oma vana lemmiku, Scooby-Doo on Zombie Island , aga ka selliseid toredaid, mida ma polnudki varem näinud, nagu Scooby-Doo and the Goblin King , Scooby-Doo and the Witch's Ghost , Scooby-Doo and Pirates Ahoy . Väga lahe, pole enne kunagi selliseid pikki asju YouTube'ist vaadanud, aga mõnel oli kohe päris hea kvaliteet, sai full screen vaadata ja pilt oli ilus. Tore ju. :)

ehk Suxu Seiklused Põlvamaal Taevaskoda * Mustikad, metsmaasikad, jänesekapsad. Rikkalikult sääski. Üks sipelgapesa kah. Ja paaris kohas maasikad alles õitsesid. * Järsud tõusud. Üles ma sain. Alla nii lihtsalt enam ei saanud. * Suur Taevaskoja. Sulistamine jões. Põhjas teravad kivid - aih! aih! Maanteemuuseum * Piletiks helkur. Jee! * Maahärrad pidid teed korras hoidma. Inspektsioon käis kaks korda aastas. Aga teed tuli korras hoida kogu aeg, mitte ainult siis, kui inspektsioon käis! * Talvel lumega ei tohtinud talupojad kõrvalteid kasutada, pidid sõitma peateel, et seda lahti hoida. Kui koormaga olid, pidid sõitma kolmekesi kõrvuti, et tee veel eriti lahti lükata. * 18. sajandil oli tähtis postijaam Tõraveres. * 1970-ndatel oli vähe autosid, seega bussijuhi amet üks lugupeetavamaid. Ja aeg-ajalt läksid bussid ikka põlema. Ja inimesed ei virisenudki, kui bussid graafikust maha jäid. * Tigurootorlumepuhastusmasin. Või umbes midagi sellist. Meenikunno mka * Ma olin kaardilugeja. Minu ju...

Oi jeerum-jeerum, plaanid muutuvad sellise kiirusega, et mina enam ei orienteeru. Öeldakse küll, et hommik on õhtust targem, ja väga võimalik, et ma hommikul teangi kõike (või noh, mitte päris kõike, eksole), ainult et kui õhtu kätte jõuab, siis selgub, et see, mis mina tean, pole enam ammugi see, mis tegelikult plaanis on. Ja mu reageerimiskiirus ei ole tegelt üldse nii suur. Muidu ma oleks omal ajal vennalt palju raha saanud. >:) Aga mulle lihtsalt meeldib ette teada, mis järgmisel päeval juhtuma hakkab. Kasvõi selleks, et ma teaksin, kas tasub pead pesta või mitte.

Ma sõin oma jõulukingiks saadud šokolaadi ära, tal tähtaeg kukkus täna. Nämma.

Ma sattun alati vaatama kõige jaburamaid filme. Ma ei tea miks. Võib-olla sellepärast, et kui teised leiavad, et jabur film, siis nad keeravad ruttu teise kanali või panevad telku kinni, aga mina vaatan suurte silmade ja avatud suuga edasi, et kas tõesti võib üks film nii jabur olla. Võib küll. Aga see, mis mind sealjuures eriti häirib, on need paljutõotavad pealkirjad. Vastupidise näitena võib tuua Tapjamerineitsi filmi. Selle pealkiri oli "Tapjamerineitsi". Kui sellist pealkirja näed, saad kohe aru, mis laadi filmi sealt nüüd oodata võiks. Ja siis tead ise, kas vaatad või mitte, aga vähemalt on vaim valmis. Aga siis on jälle selline film, mille pealkiri on "Dreamcatcher" ja see on täpselt selline pealkiri, et sa mõtled, et ohhoo! see võib päris tore film olla. Ja siis tuleb välja, et see on film, kus neli sõpra lähevad maamajja koos aega veetma, vannuvad palju, sattuvad tulnukaterünnaku alla, pooled neist saavad surma, üks seestatakse mingi erilise tulnuka poolt, ...

Kui mina viimati bussis talongiga sõitsin, siis käis veel nende mulgustamine (lahe sõna!). Aga nüüd on mingi imelik kast, mis kirjutab kuupäeva peale. Ma avastasin linnas, et ma ei saa koju sõita sama piletiga, millega ma linna olin tulnud. Sest nad võtsid mult üliõpilaspileti ära! Wäää! Ja isegi diplomit ei andnud veel vastu. Aga nüüd ma olen täisinimene. Täishind igal pool, ei miskit lahedaid soodukaid enam. Wäää! Aga jah, kaitsesin töö ära. :) Ja isegi ei pabistanud väga hullult, sest mul polnud eriti aega, sest mu arvuti kullapai viskas sellise vembu, et ta ei hakanud alguses tööle ja siis ma olin liiga sabinas, et korralikult pabistada. Aga ilus ilm oli täna. Eriti õhtupoolik. ;) Ja mis siis nüüd? Ma arvan, et ma puhkan ja laisklen, laisklen ja puhkan. :) Ja eks siis kunagi tulevikus jõuab ka kõige muu üle muretseda. Isegi juhendaja ütles oma arvamuses, et ma olen optimist. ;)

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Tegin täna oasalatit. Päris hää tuli. Ja eile tegin kah salatit. Päris hää tuli. ;) Aga enne seda ehk päev pärast oma kolme suurt pidu otsustasin ma hoopiski näljastreiki teha. Ah et mille vastu või? Söömise ikka. Jah, see on hea põhjus. Mitte et mul nüüd põhimõtteliselt midagi söömise vastu oleks, aga kõik ümberringi muudkui streigivad ja puha. Nojah, igatahes, polnudki nii hull. Neelud käisid küll, aga ainult värskete porgandite järele. Nii et päris tore oli end vahelduseks näljutada. Isegi nälga ei tulnud tegelt peale. Mmmjah, mis siis veel... aga täna oli igatahes oasalat. Nämma.

Ma olen närvis, ma olen rahutu. Ma käin mööda koridori ringi ja lehvitan kätega, aga isegi sellest ei tundu abi olevat.

Õues läheb valgeks. Öösel üleval olla pole üldse nii mõnus, kui tööd peab tegema. Ma olen terve päeva eurolaule kuulanud, 2007 aasta omi. Päris head ja aina paremaks lähevad. Mina lähen nüüd duši alla ja siis magama. Uoeh. Präägu ma pole kanahakkliha. Präägu ma olen midagi muud.

Ma tean, et täna on seitsmes jüüni. Aga ma eile lihtsalt mõtlesin, et mis siis, kui saaks aega küüs aastat tagasi keerata. Läheks tagasi tollesse küüendasse jüünisse kõigi oma küüe aasta teadmiste ja kogemustega. No esimene mõte sellepeale oli, et kindlasti ei tasuks minna küüenda jüüni hommikusse. Ja siis ma mõtlesin, et mul oleks siis ju terve 12. klass veel ees ja kuigi 12. klass oli parem kui enamik eelnevaid, ei olnud ta siiski nii kohutavalt tore kah. Ja mõtle kui palju eksameid ma uuesti peaksin tegema! Palju! Ning osasid ma kohe kindlasti ei tahaks uuesti teha, näiteks Algebra I. Ma peaksin jälle samu aineid kuulama ja osasid neist ma isegi tahaks uuesti kuulata (nt. ajalugu), aga teisi küll mitte. Ja igav oleks kah. Ja üleüldse. Mõte on küll, et lähen tagasi ja teen paremini, aga siis läheb kindlasti jälle midagi muud nässu. Ja üleüldse, küüs aastat on ikka küüs närvilist aastat. Mul on uus šampoon. Kiivi-mango. Mul on uus lemmikjäätis. Mango-meloni. Eee... mul ei olegi miskit...