Epistole

Nägin täna unes, et ma sõitsin laulukooriga Hispaaniasse. Ei tea, mida küll mina laulukooris tegin, aga laulmine see igatahes polnud. Vähemalt nii realistlikud on mu unenäod. Aga Hispaaniasse ma ta'ga igatahes sõitsin ja olin seega tõsises mures, et kuidas ma nüüd helistan ja ütlen, et ma ei saa nädal aega tööle tulla, ma olen Hispaanias. Tõsine mure oli. Lõppes see asi sellega, et ma ärkasin üles. Ja siis ma ei tahtnud tükk aega üles tõusta, sest kell oli veel liiga vähe, ja kui ma siis täpselt parajal ajal üles tõusin, öeldi mulle, et ahaa! öösel keerati kella. Muidugi olin ma selle ära unustanud. Ma olin ära unustanud ka Torino Iluuisutamise MM-i. Alles täna kava uurides ja sealt uisukala leides, tuli meelde, et ahjaa! Noh, vähemalt nägin siis uisukalagi. Ja Joubert oligi liivatorm! Ma kahtlustasin seda! Aga tookord (aasta, kaks?) tagasi oli tal vastav kostüüm kah, selline punane ja liivakarva. Imelik, kas nad tohivad siis erinevatel hooaegadel sama kala esitada? Aga ma ei usu, ...

Mängisin just isa-emaga Skräbblit, sest Papule minu seltskonnast kuuldavasti ei piisa. Väga lõbus oli vaadata, kuidas isegi isa lõpuks hasarti sattus, ta oli tubli ka, suutis viimase käiguga kirjutada beež. Ja lõbus oli kuulata kõiki neid uudissõnu, mille ema välja mõtles, nagu erikurjus ja diftima (e. diftongi kasutama). Lõpuks ta leppis, et hea küll, kui paremini ei saa, kõlbab 25-punktine fa kah. Lõbus oli. :) Pärastlõunal ma nostalgitsesin veidi ja vaatasin lindilt saksakeelset Jurassic Parki. Ma mäletan, kuidas me seda siis koos vaatasime ja venna vahetevahel tõlkis, sest tema sai saksa keelest aru kah. Ma sain täna kah aru, kui öeldi schnell või Dinosaur või Experiment või DNA . Aga ega seal seda juttu nii väga polegi, peamiselt ikka jooksmine ja karjumine. Vot seda filmi tahaks ka 3D-s vaadata, üsna veel jubedam võiks olla.

Vaatasin just Eesti Laul 2010-t. Lootsin kuni viimase hetkeni, et ehk tuleb mõni hea laul ka. Tuligi. Tervelt kolm tükki. Siis kui hääli hakati andma/lugema ja Metsatöll esinema tuli. Nende poolt oleks küll hääletanud. Neil on nii ilusad juuksed ka. :) Tuli välja, et hommikuse juustekammimise liigutamine mantli selgapaneku eest hambapesu ette ei anna just soovitud tulemusi ja lõpuks jõuab asi ikka sellise lihtsa valikuni, kas a) kammida juuksed ära, või b) jõuda bussile. Nii ma jõuangi aeg-ajalt tööle trendika sasipea soenguga. Võib-olla oleks abi sellest, kui nihutada juustekammimine hommikusöögi ette.

Ma käisin ämmelgat mängimas ja avastasin selle mängu: http://www.onemorelevel.com/game/hexxagon Esimene kord mängisin - midagi ei saanud aru. Teine kord mängisin - ikka ei saanud midagi aru. Nüüd mängin igal õhtul ja hakkan juba aru ka saama. Kuigi tõsi küll, ega ma 20 käiku ette kah ei mõtle. Ja mul on uus lamp, uus lamp, uus lamp! :)

Lühikokkuvõte elust-olust: Northug hea, nohu halb, lumi palju. Ja nüüd siis sõnad: korteež, kolledž, džemm, aažio, adžika, ažuur, bridž, buržui, doodž, džiig, džiip, džinn, džäss, hadži, kollaaž, kotedž, lodža, loož, maneež, mažoor, zlott, zombi(e), zoo, dzeeta, anšoovis, ketšup, geiša, finiš, kašmiir, kitš, klatš. Jätke meelde, õppige pähe! Ja lõpetuseks, tervitused Orkutilt:

Iluuisutamisest jäi meelde. Lugesin selle kohta, tuli välja, et on filmimuusika. Lugesin edasi, tuli välja, et ma olen seda filmi isegi näinud. Traagiline film oli. Aga mitte halb.

Kmm-kmm. Lagi on lage On lage mu lagi Vaata! Lagi Vaata! Lage Vaata! Lage on mu lagi Keset lagedat lage Laiutab Suitsuandur Tema kõrval Pisike ja krussis Traat Mälestus lambist Mis oli ja ei ole Lagi on lage On lage mu lagi. Võite aplodeerida. Ma tänan, ma tänan. Käisime täna Lõunakeskuses, et lagedat lage veidi vähem lagedamaks muuta. Vaatasime välja, ära veel ei ostnud. Ostsin see-eest immuunsussüsteemile kasulikke komme. Ingveriga. Ja ostsin endale Sõbrapäevakingi. Et endaga häid suhteid hoida, igaks juhuks.

See, kui sa annad inimesele kaardi, või ei anna, ja ütled talle, et mine sinna, ja ta lähebki sinna, see on ju sulaselge oskus. Aga minu meelest on oskus ka see, kui sa annad inimesele kaardi, ütled talle, et mine tuldud teed tagasi (~800m) ja ta suudab ikkagi kolm korda ära eksida. Seda viimast Suxu oskab. Aga polnud väga hullu, Suxul oligi vaja aega maha lüüa. Ainult et pidevalt sai tänavaid ületatud ja seal oli libe. Ja trammid.

Ma hakkan aru saama, miks öeldakse, et ei tohi tööelu ja eraelu segamini ajada. Sest kui sul on samal ajal tööjamad ja erajamad, siis see on üks paras jama küll. Aga täna oli päike ja härmatis. :)

Jälle said käesoleva aasta Kuus Käsku kirja. Mul läheb neid aina vähemaks, kunagi oli kümme, siis seitse, nüüd ainult kuus. Aga mul on ühel neli alampunkti. Mida tuleb teha siis, kui läheb soojaks ja valgeks. Ehk siis kevadel. Ja suvel. Nüüd aga, igatahes, kokkuvõte eelmisest. Lõpeta ülikool ära (jälle) - see sai täitsa tehtud. Raske oli see viimane poolaasta, aga läbi sai ka temagi. Ja tegelikult oli ülikoolis ikka päris lahe ja tore ja aega kui palju, v.a. see viimane semester. Aga isegi siis ei pidanud iga argihommik kell seitse üles ärkama. Ja päris käest ära läks vaid see viimane lõpp. Aga siis sai ka see läbi. Ja nüüd on natuke kahju ka. Sest ülikool oli ikkagi üks äärmiselt tore koht. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus - tegin, nägin, küll ta kunagi tuleb, kuhu tal ikka pääsu. Ja mõnes mõttes on päris tore, et ei pea pärast pikka rasket tööpäeva kellelegi õhtusööki valmistama hakkama. Käi rohkem teatris - sügisel: "Uinuv Kaunitar" ja "Kutse mõrvale...

... lahedad küünlad? Where have all cool candles gone, Long time passing. Where have all cool candles gone, Long time ago. Gone to ashes everyone, When will they ever learn, When will they ever learn. Küünlad tegelikult ei põle vist tuhaks.

Täna tegime ka piparkooke. Kõigepealt glasuuritasime, siis leidsime, et ohoo! piparkoogid said otsa, aga glasuur mitte, siis küpsetasime 1 kilo juurde ja glasuuritasime need kah ära. Nüüd pole meil kodus vist ühtegi glasu urita piparkooki või kui on, siis kuskil kapi taga. Ema tegi palju lumiseid põtru. Ta on põtradest ikka tõsises vaimustuses. Ja piparkookidest kah. Vahepeal tegi neid peaaegu iga päev. Juba kaks korda on ta ise tainast teinud, aga nüüd sai see kõik meil tehtud. Pildid on eelmisest laupäevast.

Mul kummitas see lauluke, kui ma õues värsket õhtu hingasin ja bussi ootasin. Kolmkümmend minutit. Päris veider oli pärast kõndida nii, et ei tundnud oma varbaid. Aga tööl sulasin üles, seal on soe, kui me ukse kinni paneme. Ma mõtlesin eile, et selliste külmade ilmade juures on kõige toredam see, et varsti tulevad sellised ilmad, et mõeldes tagasi nendele ilmadele, assotseerub sõna "soe". Eilse-tänasega see nii päris polnud, sest eile oli tuul. Isem. Ja ma nägin päikesetõusu. :) Romantilisele Suxule meeldivad sellised hästi külmad talveilmad, kui lumi krudiseb ja kõik on härmas ja õhk on krõbe külm, kuigi füüsiline Suxu - kes lõdiseb, libiseb ja vaatab maailma läbi uduste klaaside - on pisut teisel arvamusel. Laupäeval tegime üle kolme tunni piparkooke. Ema küpsetas, mina glasuuritasin. Ja siis ma leidsin, et kuigi kassid on toredad ja põtru on palju (ema sattus neist vaimustusse) ja pardid on ekstra-laheded (mulle meeldib parte teha), siis kõige tavalisemast ümmargusest pip...

Ma kaotasin oma Maanteemuuseumi helkuri ära. Kahju küll. Siis ma läksin ja ostsin teel tööle uue. Põdrapeakujulise. Ma alguses arvasin, et tal polegi nööri kaasas, sest nöör oli põdrapea taga ja kilekott oli sealt poolt läbipaistmatu, nii et mul olid suured plaanid endalt salk juukseid ära lõigata ja neist nöör punuda. Aga siis ma leidsin, et nii ka ei saa, mul ei ole ju kääre. Aga siis tuli välja, et põdrapeahelkuril oli ikkagi nöör kaasas, nii et ma sain ta sarvepidi külge riputada. Jeee! Aga näha saate seda alles siis, kui soojaks läheb, sest ta on mul õhema jope küljes. Helkuritest rääkides, Papul olid kunagi suured plaanid teha kulbi- ja ämmelgakujulised helkurid. Mis siis veel. Ostsin täna pirrukaid ja ahastasin. Ei, teist pidi ikka. Kes siis pirrukatega ahastab. Suxu mitte. Suxu sööb neid. Hetkel mitte. Otsa said.

Beware! Big brother is watching! ... But he ain't reading! ;) Sorri, siseringi naljad. Ringi tegemiseks ju piisab kahest punktist.

Tänane õhtu oli nii soe ja sume, justkui augustikuu. Seisin tänavaristil ja mõtlesin, kas minna kommipoodi või sokipoodi, aga lõpuks ei läinudki kumbagi. Oleks võinud, buss jäi 5 minti hiljaks, aga ka sellest polnd midagi, sest õhtu oli nii soe ja sume, justkui augustikuu. Päriselt kaa. Eelmisel nädalal kummitas mul selline lõbus lauluke, kui see just üleeelmine nädal ei olnud: Kõik läheb mööda Daa-da-da-daa Let man's petty nations tear themselves apart My lands only borders lie around my heart. Mul olid selle suhtes küll mõningad kahtlused, aga 'daa-da-da-daa' on sageliesinev motiiv ka paljudes teistes lauludes, mis ma ümisen, ja üleüldse kõlab see salmike päris kenasti, nii et pole vist mõtet teda väga kahtlustada. Üks must kass lasi mind hommikul üle tee minna. Huvitav, kas see mustadele kassidele ka midagi tähendab, kui Suxu üle tee läheb? Ehh, neil on vist parematki teha. Meie majas on oranž kass. Emale ta ei meeldi, sest ta murdis kunagi ühe kajaka maha, ja kujutage e...

Kaks küsimust, mis ma pühendan Oravale. Mõlemad. Sest teate küll miks. 1) Mitu Erki Noolt on üks sinivaal? 2) Mitu Martin Müürseppa on üks Empire State Building?

Ausalt. Eile vaatasin koguni kahte. Kõigepealt "Cats". No see polnud päris film. Laval etendatud. Kuigi eriefekte oli ka. Ma vähemalt väga loodan, et nad päriselt niimoodi välku ei tee. Ja pealegi oli seal üks poolläbipaistev elukas. Ja steptantsivad prussakad - see ei olnud eriefekt, aga see võlus mind täitsa ära. Laulud kummitavad praegugi. Aga siis kui Cats läbi sai ja kui ma DVD välja võtsin ja kavatsesin minna teise tuppa Õnnet vaatama, tuli telkust midagi põnevat. Multikas tuli. Seal oli üks Giselle, kes hakkas abielluma printsiga, ja üks vöötorav. Ja loomulikult - kuidas siis muidu - üks kuri nõiast võõrasema, kes lükkas Giselle'i kaevu ja saatis ta paika, kus ei ole õnnelikke lõppe, nagu ta väitis. Tuli välja, et see koht oli New York. See oli tore, lõbus film, pooleldi multikas, pooleldi päris. Seal olid prussakad, kes küürisid vanni. Ja rotid, kes pesid nõusid. Ja tuvid, kes viisid taldrikuid kappi. Ja siis see nunnu mees, kes Grey Anatoomias Derekit mängib. Ja ...

Mulle väga-väga meeldib see Kuuba muusika plaat, mille ma reedel ostsin. Ja Kaubamaja muusika-filmipood on nüüd üks minu lemmikpoode. Jeee! Eile kummitas mul pool päeva A-ha Crying in the Rain. Tavaliselt käib see närvidele, kui midagi kummitama jääb, eriti kui see on midagi, mida tavaliselt nagu ei kuulakski, aga seekord see nii ei olnud. Seekord oli täitsa tore. Mitte nii tore kui päris muusika, aga ütleks et the next best thing . Hoopis lõbusam oli tööd teha, niimoodi mõttes ümisedes. Täna kummitas vahepeal Champs Elysees.

Ehk siis järjekordne naeruväärne õudukas. "Uneskõndijad" oli pealkirjaks ja seekord ma teadsin paremini, kui pealkirjast midagi head loota. Mulle tundub, et selle filmi pealkirjastamisel oli kasutatud umbes sama võtet, nagu mina mõnikord kasutan, kui ma oma blogi sissekandeid pealkirjastada ei oska. Ehk siis ma haaran sõnaraamatu, mõnikord eesti-inglise, mõnikord ladina-eesti, avan selle suvaliselt kohalt, suskan lehekülge näpuga suvalisse kohta ja võtan siis pealkirjaks sõna, mis näpu alla jäi. Okei, võib-olla mitte päris sama metoodika. Filmitegijad vist ikka otsisid mõne sõna, mis oleks selline üüü! ja pisutki õudusttekitav. Kuigi mina ei saa aru, mis oli mingitel tobedatel koletistel, kes imesid süütutest tüdrukutest elu välja, midagigi tegemist unes kõndimisega. Ma saaksin veel aru, kui nad oleksid unes jubedikeks muutunud ja siis seda teinud ja ärgates mitte midagi mäletanud, aga hetkel on ainus vähegi loogiline põhjendus, mis ma välja oskan mõelda, see, et Sleepwalkers...