Epistole

Pesin eelmisel nädalavahetusel oma vanni hästi kenasti puhtaks. Mulle ei meeldi koristada, aga kellele ikka meeldiks? Huvitav, kas selliseid inimesi nagu Sõprade Monica on päriselt ka olemas? Mina igatahes selline ei ole. Ma koristan siis, kui on vaja. Igatahes, vann sai väga ilusaks puhtaks ja valgeks. Hiljem oli kohe nii mõnna sinna vanni pessu minna. Panin natuke oma vannisoola ka, mis oli juhtumisi roheline - ja tulemuseks oli see on, et mu vann oli rohelisetriibuline. Minu just äsja uhipuhtaks pestud ilus säravvalge vann oli rohelisetriibuline!!!  Kui ma seda lugu emale rääkisin, siis ta küsis, et kas Cif siis ei võta neid rohelisi triipe ära. Võtab küll, aga point polnud üldse selles. Point oli selles, et ma just pesin seda vanni ja nüüd ta oli rohelisetriibuline.  Sellepärast mulle ei meeldigi koristada. See on nii tänamatu töö. Näed vaeva, teed kõik korda ja puhtaks ja siis natukese aja pärast on kõik jälle must ja sassis.  No igatahes ma pesin vanni nüüd ...

Ma siin ükspäev (mõned aastad tagasi) otsustasin, et mai on minu lemmikkuu. Sel aastal, erinevalt eelmisest, on ta olnud ka väga ilus ja soe ja suvi ja super ja vahva jms. Aga üldiselt mulle lihtsalt meeldib see, kui kogu see loodus korraga ärkab ja tärkab ja käima läheb. Meeldivad need kevadrohelised toonid. Meeldivad need üllatused, kui midagi uut hakkab õitsema. Meeldib jälgida kõiki neid lillekesi ja pungakesi, mis on iga päev natuke suuremad.  Olen nende ilusate ilmadega pea iga päev peale tööd jalutamas käinud ja mitu korda Botaanikaaias jalutanud. Esmalt õitses ainult üks punane tulp. Siis oli neid terve trobikond. Järgmisel korral hakkasin nad juba vaikselt ära õitsema. Üks teine lemmikkoht on Kassitoomel need kiikuvad pingid, seal uue anatoomikumi vastas. Seal on ka nii mõnus istuda, kiikuda ja vaadata, kuidas varjud liiguvad. Ja ka Ülikooli Raamatukogu ees on vahva purskkaevusid jälgida ja veesahinat kuulata ja vaadata, kuidas varesed joomas käivad.  Botaanikaaia...

Sai taaskord teatris käidud, vaatasime 21.04. koos emaga Vanemuise suures majas etendust "Viini veri". Ma terve eelneva nädala pabistasin, et äkki jään haigeks, sest tööl oli mitu inimest pisut tõbised. Ühest etendusest ma juba jäin haiguse tõttu ilma, aga seekord õnnestus ikka terve püsida. Teater algas kell 19, aga linna läksin juba poole viieks, sest olid veel mõned tegemised mõttes. Selga panin oma hea ja armas valge-mustaruudulise villase seeliku, mis on hea soe ka, sinna alla sukariidest retuusid ja mustad põlvikud, mis olin just eelmisel päeval ostnud. Kuna ma vihkan täiesti kirglikult sukkpükse, siis ma ei kanna neid, kui vähegi võimalik, kuigi ega need sukamaterjalist retuusid nüüd ka just 100% mugavad ei ole. Aga mugavamad ikka. Ülesotsa panin uue mererohelise pluusi, mille ma sel talvel Cellbes'ist tellisin, seal oli parajasti soodusmüük ka, seega sain hea hinnaga. Peale panin fliisi ja siis õe vana ja väga retro halli mantli, mille ema oli mulle selleks puhu...

Kuna märts hakkab siin nüüd juba läbi saama, siis o leks paras aeg kirjutada sellest, mis juhtus veebruaris. Nimelt toimus s iis kampaania "Maitsev Tartu". Eelmine aasta toimus kusjuures ka. Kestis see terve veebruari kuu ja seisnes selles, et valitud hulk Tartu kohvikuid, umbes 20, valmistasid ette 3-käigulise õhtusöögi hinnaga 21 euri. Selline summa ühe inimese õhtusöögi eest ei ole just odav, aga vahel harva ju võib. Eelmine aasta käisin ühes restoranis söömas, seekord külastasin kahte.  Selle kohta oli ka kena veebileht, koos menüü de ja pildikestega, mis on nüüdseks aga juba maha võetud. Menüüd leidsin ikkagi üles, ag a inglis e keelsed. Pildikesi kahjuks ei lei dnud.  Umbroht Entrée : Handmade rye bread with 64° egg, dried cherry tomato and cucumber gel Main Course : Goose cutlet with caramelised parsley root and white wine emulsion Dessert : Pear confit with roasted hazelnuts and almond cream  Umbrohus (Umbrohtis?) käisime koos ema, venna ja venna naise...

Märtsi esimesel pühapäeval käisime koos emaga teatris ooperit "Carmen" vaatamas. Meid on tabanud mingi needus, et me istume teatris valedele kohtadele, või noh, kaks viimast korda on seda juhtunud. Selle ma taipasin küll enne saali minekut ära, et meie kohad on ikkagi rõdul mitte maas, aga rõdule jõudes sai siiski kohad 1 võrra sassi aetud.  Istusime siis rõdu esimeses reas ja sealt oli väga hea nähtavus ja ülevaade. Eriti kui oli tahtmist tõlget ka näha, mida kuvati lava kohal üleval. Ma mäletan, et maas esimeses reas istudes oli seda üsna halb vaadata, seetõttu saigi seekord kohad rõdule võetud. Ja ooper ise oli ka muidugi hea.  E ma häiris natuke see, et Carmen ei ol nud mustlasnaise jaoks piisavalt t õmmu. Kusjuures ei olnud j ah, kuigi päris blon d ta ka ei olnud. Mind see eriti ei häirinud . Mind ei häirinud ka see, et Carme n oli sinises, mitte punases kleidis. Vahepeal juhtus üks väike apsakas ka, kui pool orkestrit läks äkki pimeda ks ja keegi sealt ütles, ...

Eks ma olen üks paras pontšik jah. Selline ümmargune ja nämma. Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest rääkida, vaid oma saiata elust, mida ma veebruaris üritasin elada. Ehk siis - loobusin nisujahust. Mitte küll päris 100%. Selle otsustasin juba ette ära, et ühe vastlakukli pistan küll pintslisse. Tegelikult läks natuke teisiti.  Aga mu otsus pandi proovile juba 1. veebruaril, kui tööl tehti ootamatult pitsasöömine. Lihtsalt niisama. Mul olid sel hetkel probleemid, mis aitasid natuke kaasa mu võimele öelda ei. Umbes kaks tundi hiljem ma nati kahetsesin seda, sest siis andsid probleemid teed kasvavale näljatundele. Aga pitsa oli selleks ajaks niikuinii otsas, seega ma läksin välja sööma.  Vastlapäeval käisime väljas liugu laskmas ja pärast jagati kukleid ja mul oli selline isu ja korralikult tühi kõht. Siiski, ma olin selleks valmistunud ja endale salati kaasa võtnud. Ühe kukli sõin ikka ära. Järgmisel päeval tõi ema mulle tatrajahust kukleid ja lisaks mõned nisu- ja ma...

Kuskil oli nii ilusasti öeldud, et meil on pohlad, mida me sööme, kama , mida me joome, savi, kust me seda joome, suva, mis meil jalas on ning ilm jätab meid kah täiesti külmaks. Mul on ka kama ja suva ja külmaks jätab see ilm tõepoolest. Pohli mul ei ole, muidu teeks neist pohla- rukkijahu vahtu.  Eelmisel nädalal sain enamuse ajast veeta soojas toas, osa sellest küll hirmsates külmavärinates. Tulin ma eel misel teisepäeval töölt koju, käisin veel poes toidukraami ost mas , kodus tegin õhtusöö ki, aga tundsin, et hull väsimus on peal. Siis kraadisin ja oli 37 ,4. Tegelikult mul ka juba päeval hakkasi d käed valutama, arvasin, et olen endale hiirekäe saanud. Ja mõtlesin, et nojah, enne valutas vasak jalg, nüüd parem käsi.  Õhtusöögi sain igatahes veel ära süüa, aga siis hak kas see külmumine pihta. Vahepeal palusin R-lt enda le teisest toast teine tekk tuua, aga e ga sellest ka eriti kasu ei olnud. Teate ju küll, kuidas palaviku t õustes see olukord on . Isegi siis, ku...