Epistole

Juba ongi märts käes ja mul veel jaanuari ja veebruari seiklused kirja panemata. :P Kas on liiga imelik praegu aastavahetusest kirjutada - aga kuuseke on veel toas, lumi on maas ja pealegi, Imelik on Tootsi koolivend, nagu R. alati ütleb, kui ma seda sõna kasutan.  Aastavahetusel olime kodused, vaatasime aknast ilutulestikku ja jõime šampat. Vähemalt mina jõin šampat, peaaegu terve pudeli pidin üks ära jooma, sest R-le ei maitsenud. Õnneks oli see alkovaba šampa ja kui päris aus olla, siis ga ma kõike korraga ka ära ei joonud. Ka käisib mul jaanuaris sõpsid külas ja ma tegin selle ühe päevaga, mis ma kodus toimetasin, põhimõtteliselt sama palju samme kui tööpäeva jooksul, umbes 7500. Puhtalt kodus olemise ja toimetamisega. Sama palju samme saan ma siis, kui ma lähen hommikul tööle, käin lõunal väljas söömas ja lähen õhtul läbi linna bussi peale. Kui ma kuskil poes ka käin, siis ehk saan 8000 täis, mis ongi praegu mu eesmärk.  Poes käimisega on nüüd selline lugu, et alate...

Uus aasta jälle käes. Tere tulemast, 2020! Aga nüüd tuleb see eelmise aasta kokkuvõtte ikkagi ära teha, muidu ei saagi muud juttu kirjutada! :) Miskipärast pole sel aastal seda õiget tuju veel peal olnud, kuigi ma ei ütleks, et ma sel aastal just ebatavaliselt laisk oleksin olnud, olen jõudnud juba jõulupeol käia ja varbale haiget teha ja sõpse küll kutsuda...  Uue aasta resolutsioonid said ka juba kirja, kuigi midagi eriliselt huvitavat seal ei ole. Aga nüüd siis natuke juttu eelmisest aastast. * ole mõnus, ole tore, ole õnnelik - jah, ikka olin. Muidugi olin ma ka kurb, pettunud, vihane ja kõike muud sellist. Aga üldiselt ja kokkuvõttes ma ikkagi olen õnnelik. :) * jaluta, võimle, liigu - umm, mingil määral kindlasti. Kuhugi trenni ma siiski ei jõudnud. Ja võimlemist ka pigem väga palju ei olnud. Küll aga sain ma sünnaks pulsilugeja/sammumõõtja ja nüüd mu päevane eesmärk on 8,000 sammu ja ma aeg-ajalt saan selle ikka täis ka. Mõnikord käin läbi toa ja köögi ringiratast, e...

Nonii, selleks korraks on siis jõulud läbi ja natuke tühi tunne on sees, mis sest, et aastavahetus veel ees. Ikkagi, terve detsember ja natuke ennegi sai neid jõule oodatud ja nüüd on need läbi. Pikk talv on veel ees. Kuigi jah, lund praegu veel ei ole ja temperatuur ka siin jõulude ajal oli plussis, praegu on väike miinus. Seega pigem selline sügisene tunne.  Minu poolest võiks nii ka jääda, sest kõndida on parem, kui ei ole libe, aga samas ei ole mul ka korraliku lume vastu midagi, selline mis tuleb ja jääb mõneks ajaks ilusti maha ja kui veel päike ka välja tuleks... Kuna jõulupühad sobitusid sel aastal nii kenasti keset nädalat, siis sain töölt vabaks ka esmaspäeva (lühendatud tööpäev) ja reede (täispikk tööpäev). Kokku seega 9 vaba päeva, minipuhkus lausa. Väga tore on see puhkus olnud, midagi erilist ma teinud ei ole, ainult puhanud. Kolmel jõulupühal käisin ka vanemate pool, esimesel päeval olime kolmekesi, järgmistel päevadel tuli ka õde oma perega ja kolmandal ka vend ...

Lõpetasin just viienda raamatu lugemise ja viienda hooaja vaatamise, kuid film on raamatust kõvasti ees. Viienda raamatu lõpp on kuskil kolmanda hooaja keskel. Äge on niimoodi korraga vaadata filmi ja lugeda raamatuid. Ja kui mõni teinekord ma ei tahaks filmis ette ära näha, mis raamatus toimuma hakkab, siis seekord see täitsa meeldib mulle. Kuna ma nägin filmi enne, kui ma raamatuid üldse lugema hakkasin, siis on kõik tegelaskujud niikuinii juba filmi poolt nö ette antud ja pole seda probleemi, et näitleja filmis on hoopis teistsugune, kui mina oma peas teda ette olen kujutanud.  Lisaks meeldib mulle ka see, et ma tean, mis juhtuma hakkab, kuna mul on niikuinii küljes selline (halb?) komme raamatuid ette lugeda, nt keerata lihtsalt paarkümmend lehte edasi ja vaadata, mis saama hakkab. Pärast ma tulen küll tagasi ja loen vahepealse osa ka ära. Nüüd seda probleemi ei ole. Ma tean (peaaegu) täpselt, mis juhtuma hakkab, kes ellu jääb, kes ära sureb jne, seega saan rahulikult raamatu...

Eile käisime koos emaga jälle teatris. Ilm oli umbes sama hull kui nädal tagasi, pisut jahedam ja pisut vähem tuuline, aga märg, rõske ja sadas vihma. Nädala esimeses pooles sadas natuke lund ka, aga maha see õnneks kauaks ei jäänud. Saime kella 6 paiku teatris kokku ja läksime siis enne etendust kohvikusse kooki sööma. Alguses olime seal päris üksi, hiljem tuli teisi ka.  Kohad olid meil seekord rõdul, keskel. Ma nüüd võtsingi kõikidele tantsu- ja muusikaetendustele kohad rõdule, sest sealt on ülevaade palju parem. Olime taaskord Väikeses Majas ja rõdul oli rahvast üsna hõredalt. Kuid erinevalt saali esimesest reast ei olnud rõdu esimeses reas seda jalaruumi nüüd küll eriti ülearu - kitsas õnneks ei olnud, aga sirutada ka ei saanud.  Etendus oli meil seekord "heroiline tantsuvestern vähese jutuga": Lava algkujundus oli suur raamatuhunnik ja neli redelit. Redeleid kasutati ka etenduse juures ohtralt, küll voodi, laua, vangla ja ka tuuleveskite jaoks. Muusikavali...

Eile käisime emaga koos teatris, esimest korda siis sel hooajal. Vaatasime Väikeses Majas draamat "Pikk päevatee kaob öösse". Eks see selline parajalt masendav lugu oli, aga mul oli nii hea meel jälle teatris olla, et mind see masendada ei suutnud. Huvitav oli ja lavakujundus meeldis ja näitlejad mängisid hästi ja seega oli tore. Onutütar mängis seal ka ja talle viisime ka lilli. Järgmine etendus on kusjuures juba järgmisel laupäeval, peale seda tuleb natuke pikem paus; üldiselt on siis üks etendus kuus. Eelmisel kolmapäeval oli mu vanematel 50. pulmaaastapäev. Tähistasime seda ka väikestviisi - hommikul läksime tartlastega läbi ja viisime tordi ja siis kohvitasime umbes ühe tunnikese, õhtul läksime koos JOPi sööma. See oli päris mõnus koht ja toidud olid ka maitsvad ja sinna tulid ka mõned tallinlased kohale, õde ja õepoeg ja teise õe tütar. Seega sai koos istutud ja juttu aetud. Üle-eelmisel reedel oli jälle töö juures väike istumine, söömine ja lauamänguõhtu. Mina ...

Küpros, 16.10 – 23.10.2018 Esmaspäev, 15.10. Otsustasime teha samamoodi nagu viimati, ehk siis sõita juba eelmisel päeval Tallinnasse, veeta öö hotellis ja hommikul minna taksoga lennujaama. Läksime jälle pärastlõunase rongiga ja peatusime taaskord GO Shnelli hotellis, kuhu on raudteejaamast väga mugav minna, kuna see asub kohe seal kõrval. Tuba oli meil vanalinna pool ja vist teisel korrusel, seega käisime ainult trepist. Õhtust sõime hotellis asuvas Perrooni kohvikus, kus olid pea kõik laual reserveeritud, aga me ei saanudki teada, kas mõne turistigrupi poolt või oli muu sündmus toimumas; igal juhul oli paar lauda vaba ja me saime ära süüa enne kui rahvamassid kohale jõudsid. Läksime varakult õhtul magama ja ärkasime natuke enne kella viit hommikul. Takso oli meil juba õhtul ette tellitud kella 5.20-ks. Magada saime muidu päris hästi ja üsna kaua, seekord vilistavad rongid ei seganud, kuna olime teisel pool ja aken oli ka kinni. Teisipäev, 16.10. ...

Täna sain siis kodupäeva ka teha. Pesin pesu, mängisime R-ga Carcassone'i, kus mina võitsin, aga ainult sellepärast, et ta ei keeranud mulle niipalju käru, nagu ta oleks saanud keerata, sest ta ei taha, et ma moss-moss oleksin. Ta ütleb, et talle ei ole see võit nii tähtis kui mulle. Aga kui ma talle USA rongis umbes 9 esimest mängu pähe tegin, siis ta oli parasjagu moss küll. Aga siis hakkas tema võitma. Seejärel kastsin oma lillekesi ning istutasin kalanhoe ümber suuremasse potti, nüüd ta seisab täitsa püsti ka, enne pidi vastu akent toetama, muidu oleks pott ümber kukkunud. Tal oli küll umbes 5 pisikest õiekest ka, aga ma olen juba ei-tea-kui-kaua oodanud, et ta õitsemise lõpetaks, et ma saaksin ta ümber istutada. Loodetavasti pole hullu, kuna suuremas jaos oli ta õitsemise ikkagi lõpetanud. R. läks nüüd tuttu, mina olen veel mõned tunnikesed üleval, siis lähen ka. Järgnev töönädal tõotab tulla vähemalt sama hull kui eelmine. :S Novot, kui midagi eriti tarka öelda ei ole, ...