Skip to main content

See imelik täht siin on a

A nagu Ajalugu. Mis oligi vist ainus, mis mind täna elus hoidis. Ja mõelda vaid, ma peaaegu poleks läinud, sest mulle tundus, et ma eelmisel korral kuulsin Kõivu ütlevat, et jätkame ülejärgmisel korral. Ma kuulsin valesti. Õnneks! Ja Kombinatoorikast poleks ma niikuinii miskit aru saanud. Seal olevat täna laest ja põrandast räägitud. Ja kui ma majast lahkusin tuli mulle õppejõud vastu, aga ma ajasin lõua püsti ja kõndisin tast julgelt mööda.

Igatahes, ajalugu siis. Täna võtsime me neid Silmapiiri Horoseid, millega Udu mind juba ammu on õrritanud. Haa! Enam ei saa! Lisaks kõigile Horostele räägiti meile ka Hatšepšutist, kes abiellus oma poolvennaga (aga seda tegid nad kõik seal, ja seda teadsin ma juba ammu, et nad kõik seal seda tegid), haaras pärast tema surma võimu, oli naiskuningas, mitte kuninganna, ja siis suri ta ära. Ja siis hiljem (1364-1347) oli üks imelik kuningas, kes muutis oma nime Amenhotepist (Amon rõõmustab) Ehnatoniks (Atonile kasulik), vahetas jumala Amon jumala Atoni vastu ja lasi end piltidel kujutada rasvavoltide ja lotaka kõhuga. Ta tõstis ka esile oma naist Nofretetet, kes läks kaduma. Ja ta abiellus kahe oma tütrega, kusjuures üks neist abiellus pärast tema surma oma (pool)vennaga ja pärast seda veel oma vanaisaga. Ja siis nad surid kõik muidugi ära. Mitte korraga, aga surid ära. Ramses II-l näiteks oli 150 last. Nemad surid kah kõik ära. Kõik muudkui surid ära. Ramses XI näiteks soosis ülempreestri kohale sõjaväelise taustaga Herikori, aga ei suutnud pärast teda kontrollida, nii et Herikor valitses üsna iseseisvalt ja luges isegi aega enda järgi! Ja siis nad surid mõlemad ära ja riik killustus. Jumalaid aga oli hirmus palju. Ja nad kõik olid korraga kõik teised kah. Või umbes nii. Maailm sai igatahes alguse nii, et lind Bennu lendas loomissaarele ja kraaksatas. Ta oli Ra ja Atum ja Silmapiiri Horos. Juhtus ka hullemaid asju: "Nutmaajav olukord - ma ei leia Sethi üles" ja "Nüüd ma kaotasin jumalad ka ära." Ning kõik naised olid lehmad.

---
Suxu

Mida ei tohtinud Egiptuse preestrid teha enne rituaalide läbiviimist?

Comments

Anonymous said…
Kas nad üldse tohtisid teha midagi muud peale rituaalide läbiviimise?
suxu said…
Ooo jaa, igast värki. Nad olid seal üsna jõukad ja võimsad.
Anonymous said…
No sel juhul on vastus sinu küsimusele midagi sellist, mille peale normaalne aju ei tohiks niisama ikkagi tulla, onju? Eks ma siis pakun mõned võimalused välja...
1. Vetsus käia
2. Habet ajada
3. Pesta
4. Süüa
5. Naeratada
Kas ehk mõnega õnnestus laev põhja lasta?

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...