Ma vaatasin Sügisballi ja nüüd ma olen meeleolus. Mitte masenduses, ega melanhoolias, aga mingi.. imelik.. vaikiv apaatia, aga samas jälle mitte. Meeleolus noh. Ja film ise.. otseses vaimustuses ma sellest igatahes pole. Ei leia, et see on üks parimaid filme, mis ma näinud olen.. midagi oli nagu puudu, või nagu üle, või lihtsalt nagu valesti. Kuidagi kunstlikult masendav tundus. Maitea. Ega ta muidugi halb küll ei olnud, igati vaadatav ja nauditav. Aga noh, ma lihtsalt ei hüppa lakke ja õhka, et kui kohutavalt suurepärane film see oli.
Ja mingil põhjusel tuli mul seda vaadates meelde Gert Helbemäe "Ohvrilaev", mida kunagi ammu sai koolis loetud. Ega ta mulle muidugi päris nii täpselt meelde ei tulnud... lihtsalt kui üks eesti kirjaniku romaan (ma alguses kahtlustasin Ristikivi), mille pealkirjas oli laev. Vaat kui kasulik on ikka vanade päevikute alles hoidmine. Muidu ma oleks vist pidanud seda Papult küsima, et kelle mis raamatut ma mõtlen. Ega ma sedagi eriti mäleta, millest see raamat oli, aga mulle tundub, et ta meeldis mulle.
Ja ega Sügisballil nüüd kah just midagi viga ei olnud. Mulle näiteks igati meeldisid need taustad, kohad, ümbrus. Tapeet seinal, raamaturiiul (oh kui sassis) ja muud sellised asjad. Hmhm. Ja väga meeleoluline. Selline, millest tuleb end vabaks raputada. Muidu istud köögis, jood kuuma kakaod (seekord enamjaolt piimaga tehtud), sööd külma kuuma saia ja sulle tundub, nagu sa oleksid lihtsalt mingi stseen.
Me püüdsime täna šokolaadi sulatada. Tulemuseks oli see, et me kõrvetasime ta hoopis ära, läks pealt mustaks. Valge šokolaad oli. Pärast enam ei olnud.
Ja mingil põhjusel tuli mul seda vaadates meelde Gert Helbemäe "Ohvrilaev", mida kunagi ammu sai koolis loetud. Ega ta mulle muidugi päris nii täpselt meelde ei tulnud... lihtsalt kui üks eesti kirjaniku romaan (ma alguses kahtlustasin Ristikivi), mille pealkirjas oli laev. Vaat kui kasulik on ikka vanade päevikute alles hoidmine. Muidu ma oleks vist pidanud seda Papult küsima, et kelle mis raamatut ma mõtlen. Ega ma sedagi eriti mäleta, millest see raamat oli, aga mulle tundub, et ta meeldis mulle.
Ja ega Sügisballil nüüd kah just midagi viga ei olnud. Mulle näiteks igati meeldisid need taustad, kohad, ümbrus. Tapeet seinal, raamaturiiul (oh kui sassis) ja muud sellised asjad. Hmhm. Ja väga meeleoluline. Selline, millest tuleb end vabaks raputada. Muidu istud köögis, jood kuuma kakaod (seekord enamjaolt piimaga tehtud), sööd külma kuuma saia ja sulle tundub, nagu sa oleksid lihtsalt mingi stseen.
Me püüdsime täna šokolaadi sulatada. Tulemuseks oli see, et me kõrvetasime ta hoopis ära, läks pealt mustaks. Valge šokolaad oli. Pärast enam ei olnud.
Comments
Ja mina ei lugenud Ohvrilaeva, see oli mingi valik.
Aga šokolaadi sulatamiseks soovitan mikrolaineahju. Kuigi... maitea. Igaks juhuks laske enne müüdimurdjatel järgi proovida ega see ei plahvata.
Marvan, et sa lugesid siis äkki Uibopuu "Janu". Või Viirlaiu "Ristideta haud". Aga mul on ikkagi tunne, et sa lugesid "Janu".
Marvan, et ma ainult šokolaadi sulatamiseks ikkagi mikrolaineahju ei osta. Tavaliselt sulab šokolaad ju ikkagi suus. Vaatan, äkki on poes miskit vedelal kujul olemas. Eee... mitte Miskit. :P
Ah, ikka oleneb seltskonnast.
Ja lugesin vist jah Janu. Aga mitte midagi ei mäleta. See oli kunagi üheteistkümnenda klassi lõpus?
Jep, viimane raamat 11. klassis. Ma tükk aega uurisin, et mis klass see ikka oli, sest mul sellel päevikul enam kaasi pole. Uurisin aineid jms, aga ei olnud abi. Siis aga tuli mul mõte! ja ma ruttu lehitsesin 6-ndale juunile. Jepp, 11. klass.
Muuseas, mul on seal 24-ndale veebruarile kirjutatud "Papu, PALUN ÄRA TEE!"
Muidugi ma ostaks vedelal kujul Miskit. Ma ostaks kogunsti vedalal kujul Miski ära, igalt poolt. Lihtsalt selleks, et teised ei saaks!
Oh jah. Ma sain siis mata veerandi nelja. Häbi-häbi.
Aga Lindströmil on varsti sünnipäev. Sinu teopäeval lausa. Heh.
Missa sellise hulga vedela Miskiga peale hakkaksid? Ja kus sa teda üldse hoiaksid?