Epistole

Nonii, selleks korraks on siis jõulud läbi ja natuke tühi tunne on sees, mis sest, et aastavahetus veel ees. Ikkagi, terve detsember ja natuke ennegi sai neid jõule oodatud ja nüüd on need läbi. Pikk talv on veel ees. Kuigi jah, lund praegu veel ei ole ja temperatuur ka siin jõulude ajal oli plussis, praegu on väike miinus. Seega pigem selline sügisene tunne.  Minu poolest võiks nii ka jääda, sest kõndida on parem, kui ei ole libe, aga samas ei ole mul ka korraliku lume vastu midagi, selline mis tuleb ja jääb mõneks ajaks ilusti maha ja kui veel päike ka välja tuleks... Kuna jõulupühad sobitusid sel aastal nii kenasti keset nädalat, siis sain töölt vabaks ka esmaspäeva (lühendatud tööpäev) ja reede (täispikk tööpäev). Kokku seega 9 vaba päeva, minipuhkus lausa. Väga tore on see puhkus olnud, midagi erilist ma teinud ei ole, ainult puhanud. Kolmel jõulupühal käisin ka vanemate pool, esimesel päeval olime kolmekesi, järgmistel päevadel tuli ka õde oma perega ja kolmandal ka vend ...

Lõpetasin just viienda raamatu lugemise ja viienda hooaja vaatamise, kuid film on raamatust kõvasti ees. Viienda raamatu lõpp on kuskil kolmanda hooaja keskel. Äge on niimoodi korraga vaadata filmi ja lugeda raamatuid. Ja kui mõni teinekord ma ei tahaks filmis ette ära näha, mis raamatus toimuma hakkab, siis seekord see täitsa meeldib mulle. Kuna ma nägin filmi enne, kui ma raamatuid üldse lugema hakkasin, siis on kõik tegelaskujud niikuinii juba filmi poolt nö ette antud ja pole seda probleemi, et näitleja filmis on hoopis teistsugune, kui mina oma peas teda ette olen kujutanud.  Lisaks meeldib mulle ka see, et ma tean, mis juhtuma hakkab, kuna mul on niikuinii küljes selline (halb?) komme raamatuid ette lugeda, nt keerata lihtsalt paarkümmend lehte edasi ja vaadata, mis saama hakkab. Pärast ma tulen küll tagasi ja loen vahepealse osa ka ära. Nüüd seda probleemi ei ole. Ma tean (peaaegu) täpselt, mis juhtuma hakkab, kes ellu jääb, kes ära sureb jne, seega saan rahulikult raamatu...

Eile käisime koos emaga jälle teatris. Ilm oli umbes sama hull kui nädal tagasi, pisut jahedam ja pisut vähem tuuline, aga märg, rõske ja sadas vihma. Nädala esimeses pooles sadas natuke lund ka, aga maha see õnneks kauaks ei jäänud. Saime kella 6 paiku teatris kokku ja läksime siis enne etendust kohvikusse kooki sööma. Alguses olime seal päris üksi, hiljem tuli teisi ka.  Kohad olid meil seekord rõdul, keskel. Ma nüüd võtsingi kõikidele tantsu- ja muusikaetendustele kohad rõdule, sest sealt on ülevaade palju parem. Olime taaskord Väikeses Majas ja rõdul oli rahvast üsna hõredalt. Kuid erinevalt saali esimesest reast ei olnud rõdu esimeses reas seda jalaruumi nüüd küll eriti ülearu - kitsas õnneks ei olnud, aga sirutada ka ei saanud.  Etendus oli meil seekord "heroiline tantsuvestern vähese jutuga": Lava algkujundus oli suur raamatuhunnik ja neli redelit. Redeleid kasutati ka etenduse juures ohtralt, küll voodi, laua, vangla ja ka tuuleveskite jaoks. Muusikavali...

Eile käisime emaga koos teatris, esimest korda siis sel hooajal. Vaatasime Väikeses Majas draamat "Pikk päevatee kaob öösse". Eks see selline parajalt masendav lugu oli, aga mul oli nii hea meel jälle teatris olla, et mind see masendada ei suutnud. Huvitav oli ja lavakujundus meeldis ja näitlejad mängisid hästi ja seega oli tore. Onutütar mängis seal ka ja talle viisime ka lilli. Järgmine etendus on kusjuures juba järgmisel laupäeval, peale seda tuleb natuke pikem paus; üldiselt on siis üks etendus kuus. Eelmisel kolmapäeval oli mu vanematel 50. pulmaaastapäev. Tähistasime seda ka väikestviisi - hommikul läksime tartlastega läbi ja viisime tordi ja siis kohvitasime umbes ühe tunnikese, õhtul läksime koos JOPi sööma. See oli päris mõnus koht ja toidud olid ka maitsvad ja sinna tulid ka mõned tallinlased kohale, õde ja õepoeg ja teise õe tütar. Seega sai koos istutud ja juttu aetud. Üle-eelmisel reedel oli jälle töö juures väike istumine, söömine ja lauamänguõhtu. Mina ...

Küpros, 16.10 – 23.10.2018 Esmaspäev, 15.10. Otsustasime teha samamoodi nagu viimati, ehk siis sõita juba eelmisel päeval Tallinnasse, veeta öö hotellis ja hommikul minna taksoga lennujaama. Läksime jälle pärastlõunase rongiga ja peatusime taaskord GO Shnelli hotellis, kuhu on raudteejaamast väga mugav minna, kuna see asub kohe seal kõrval. Tuba oli meil vanalinna pool ja vist teisel korrusel, seega käisime ainult trepist. Õhtust sõime hotellis asuvas Perrooni kohvikus, kus olid pea kõik laual reserveeritud, aga me ei saanudki teada, kas mõne turistigrupi poolt või oli muu sündmus toimumas; igal juhul oli paar lauda vaba ja me saime ära süüa enne kui rahvamassid kohale jõudsid. Läksime varakult õhtul magama ja ärkasime natuke enne kella viit hommikul. Takso oli meil juba õhtul ette tellitud kella 5.20-ks. Magada saime muidu päris hästi ja üsna kaua, seekord vilistavad rongid ei seganud, kuna olime teisel pool ja aken oli ka kinni. Teisipäev, 16.10. ...

Täna sain siis kodupäeva ka teha. Pesin pesu, mängisime R-ga Carcassone'i, kus mina võitsin, aga ainult sellepärast, et ta ei keeranud mulle niipalju käru, nagu ta oleks saanud keerata, sest ta ei taha, et ma moss-moss oleksin. Ta ütleb, et talle ei ole see võit nii tähtis kui mulle. Aga kui ma talle USA rongis umbes 9 esimest mängu pähe tegin, siis ta oli parasjagu moss küll. Aga siis hakkas tema võitma. Seejärel kastsin oma lillekesi ning istutasin kalanhoe ümber suuremasse potti, nüüd ta seisab täitsa püsti ka, enne pidi vastu akent toetama, muidu oleks pott ümber kukkunud. Tal oli küll umbes 5 pisikest õiekest ka, aga ma olen juba ei-tea-kui-kaua oodanud, et ta õitsemise lõpetaks, et ma saaksin ta ümber istutada. Loodetavasti pole hullu, kuna suuremas jaos oli ta õitsemise ikkagi lõpetanud. R. läks nüüd tuttu, mina olen veel mõned tunnikesed üleval, siis lähen ka. Järgnev töönädal tõotab tulla vähemalt sama hull kui eelmine. :S Novot, kui midagi eriti tarka öelda ei ole, ...

Mõtlesin teha täna tubase puhkepäeva, aga ilm oli nii ilus, et ei raatsinud. Seitseteist kraadi, kuigi see sügisene seitseteist ei ole sama, mis suvine seitseteist. Korraks oli jah, aga siis läks jälle külmemaks. Siiski, siiski. Käisin ema-isaga botaanikaaias ja hiljem Creppis pannkooke söömas. Seal oli nii mõnna, et olime kuni pimedani. Kell kaheksa oli juba kottpime ja külm. Sügis noh. Aga Raekoja purskkaev oli jätkuvalt kollane ja platsil toimus mingi tantsušhow, kus noored neiud mängisid tulega, korraks jäime ka seda vaatama. Vend on hetkel Samose saarel puhkamas ja jagab imelisi pilte. Kadedaks teeb, ausalt öeldes. ;) Ja tuletab meelde, et ma ei ole oma eelmise aasta Küprose reisi kirjeldust ja pilte siin veel jaganudki. Varsti saabki terve aasta mööda. Võib-olla siis jagangi.

... oli ilm veel väga ilus. Esimesel septembril oli väga soe ja pärast seda ka oli pea kaks nädalat üsna kena ilma. 14. septembril läks aga külmaks ja hakkas sadama ja sadas siis mitu päeva. Tähtvere Õunaõuepäevale me ei läinudki, sest siis lihtsalt sadas terve päeva järjest ja oli külm ja tuuline. Maarjalaadale ma ka ei jõudnud, sest siis olid R. vanaema matused. Me rentisime selleks puhuks auto ja pärast viisime ära ka kogu aasta taara, kokku vist 220 pudelit, kui ma õigesti mäletan. Taaraautomaat sai vahepeal täis ja hakkas piiksuma. Ilm on nüüd sügisene, aga viimasel ajal on olnud ikkagi kuiv ja päikeseline, seega pole hullu. Tööl on jälle mingisugune hullumaja, aga kuna seal on peaaegu pidevalt mingi hullumaja, siis ma pean end kätte võtma ja mitte päris ära vaevama. Sel nädalal olin korra eriti kaua tööl ja see andis kohe tunda, oli halb olla, seega püüan edaspidi ikkagi varem ära tulla, mis sest et nii palju on teha ja nii palju jääb tegemata. Aga küll jõuab. Peaasi on ise...

Ma olen täna päris sooda. Sai sel nädalal vist natuke liiga palju tööd tehtud, need septembri algused on tavaliselt sellised kiired jah. Kuigi täna oli kontoris tort ja kutsa, see oli tore. :) Ostsin eile piletisaju soodustusega ka selle hooaja teatripiletid ära endale ja emale, päris paljudele etendustele, jagub pea igasse kuusse midagi. Nii draamat, balletti kui ka muusikali. :)

Nüüd olen siis jälle tööl tagasi ja on kiire ja tuleb sügis ja õhtud lähevad ruttu pimedaks, aga kirjutan natuke sellest, mis juhtus siis, kus ma viimati augusti keskel pooleli jäin, sest siis oli tegelikult veel suvi ja soe ja mõnus. Ega praegu ka veel väga hull ei ole, tegelikult. Aga pimedaks läheb küll kiiresti. Aga augusti keskel tuli siis mu välismaal elav õde koos kahe oma lapsega meile külla. Ta mees ja kolmas laps seekord ei tulnud. Nad väga kaua ei olnud siin, umbes 10 päeva. Käisime paaril korral koos lõunat söömas ja siis ka koos Jaan Tätte kontserdil Antoniuse õues, see oli tore ja siis saime veel paaril korral vanemate pool kokku. Tahtsin neid endale ka külla kutsuda, aga ei leidnudki selleks sobivat hetke, seega see jäi järgmiseks korraks.  Pärast seda käisime veel korra koos emaga kontserdil, Eeva ja Villu Talsit kuulamas, see oli väga vahva kontsert, nad mängisid tuttavaid lugusid ja teisi toredaid lugusid ja rääkisid vahepeal jutukesi ja väga tore oli, igatahe...

Jääb mulje, et ma sel suvel ainult puhkangi. Tegelikult käisin vahepeal tööl ka, juuli alguses. Siis tuli 3 nädalat puhkust, mis tänasega kahjuks lõpule jõuab. 3 nädalat läheb tööl mõnikord nagu nuihti, aga õnneks puhkus päris nii kiiresti ei läinud. Tunne on, et olen päris kaua puhanud, seega püüan nüüd meelde tuletada, mida ma puhkuse jooksul ära tegin. Alguses olid Hansapäevad . Ilm oli ka ilus. Käisin seal koos vanematega ja esimesel päeval olime pea õhtuni kohal, kuulasime ka Kaire Vilgatsi kontserti. Teisel päeval olime natuke vähem, sest siis lõppeski laat ja programm varem. Nagu ikka, ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja ostsin asju, mida mul võib-olla vaja ei ole. Nt lammastega koti, siiliga kuumaaluse, ühe väga kena kleidi, ühe väga kena seeliku, ühed sinised kõrvarõngad. Okei, kleit ja seelik olid tegelikult mõistlikud ostud, nendega olen ma väga rahul. Teistega olen kah üsna rahul. Lisaks siis igasugust laada toidukraami ka, nt R-le ostsin 13 kaneelisaia ja 14 pikka kommi...