Epistole

Veel hullem, tegelikult. Ma olen täna see, kes ma olin 20 aastat tagasi.  Mõnikord tänaval ja bussis näeb selliseid tegelasi nagu teismelised. Mõnikord tuleb neid nähes peale külmavärin ja seejärel sügav rahulolu ohe, et küll on hea, et mina enam selline ei ole. Aga siis läheb mööda umbes kaks päeva (või kaks tundi) ja ma olengi täpselt selline. Käitun nii nagu käitusin siis. Mõtlen nii nagu mõtlesin siis. Tunnen nii nagu tundsin siis.  Kui ma mõtlesin 20 aastat tagasi, milline ma olen 20 aasta pärast, siis ma arvasin, et ma olen Täiskasvanud Inimene. Selline, kes ei jonni ja ei tee draamat ja ei käitu lapsikult, mitte sellepärast, et Täiskasvanud Inimesed nii ei tee , vaid seetõttu, et Täiskasvanud Inimesed ei taha nii teha. Aga mina tahan. Ja vahetevahel teen kah. Ausalt. Ma siiamaani jonnin, kui ma ei saa on tahtmist. Löön jalaga vastu maad ja ütlen, et aga mina tahan! Ja isegi kui ma kuidagi suudan end tagasi hoida, kui ma olen "vales seltskonnas", koos nendega, ...

Käisime eile koos R-ga kesklinnas Toidu- ja Veinifestivalil. Tegelikult ma külastasin seda natuke ka juba reedel, aga eile oli see veel rohkem hoogu sisse saanud. Lisaks tänavaäärsetele söögikohtadele olid ka müügiletid nüüd, nagu hansalaadal, aga ainult toidukraami omad. Esialgu jalutasime niisama ringi ja vaatasime, mida head seal on. Oli plaanis burksi süüa.  Mina tavaliselt burksi ei söö. Ma pigem tellin endale salati vms ja siis vaatan unistavalt R-i burksi suunas ja enamasti saan sealt ühe ampsu ka ja siis vahin unistavalt edasi, sest see on täitsa hea. Aga seda, et ma ise burksi tellin, tavaliselt ei juhtu. Eile oli mul aga täpselt see plaanis, kuigi toiduvalik oli üsna mitmekesine. Oli liha ja kala, wrappe, tacosid, šašlõkki ja muid grillvärke, võib-olla salatit ka. Igal juhul nii kergemaid palasid kui ka toitvamat sööki, magusaid asju oli ka palju.  Leidsime siis ühe paljutõotava burskiauto ja ma tellisingi ära kaks juustuburksi. Natuke tuli neid oodata ka, selle ...

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j...

Hea seegi. Ma vahepeal küll virisen, et miks läheb ilm soojaks ja ilusaks alles siis, kui puhkus hakkab lõppema, aga tegelikult mul on hea meel, et ilm on soe ja ilus. Ja pool suve alles ees.  Mida toredat ma siis puhkuse ajal tegin? Kohe päris alguses käisime Ududega Oravate maal Jaanilaupäeva tähistamas. Korraks saime isegi lõkke põlema, siis kustus ära. Aga muidu oli tore. Ilm oli tavalise jaanipäevase ilma kohta täitsa ilus, korraks tuli paar tiba, aga ei mingit lund, rahet ega miinuskraade! Üsna soe ilm, ei pidanud jopet selga panema ega midagi. Järgmine suurem sündmus oli oma sünnipäeva tähistamine koos perekonnaga. Mis siis, et õigest päevast oli üle 2 nädala möödas. Varem ei leidunud lihtsalt kõigile sobivat päeva. Tegin siis itaaliapärast baklažaanivormi, mis on tunduvalt lihtsam kui moussaka. Lisaks üks huvitav salat (greipfruut-õun/pirn-granaatõun) ja rabarberikook. Peale granaatõuna puhastamist oli ma küll üleni "vere" pritsmeid täis ja kui ma õunu hakkas lõik...

Tegelikult olen ma juba mõnda aega teadlik, et mul on midagi viga. Kui üks autojuht kunagi ammu küsis, et "Mis sul viga on?!!", siis ma oleksin peaaegu vastanud, et kas tahad pikka või lühikest nimekirja. Aga ei vastanud. Pobisesin midagi ja läksin tast mööda. Enda arust ma ei teinud midagi valesti. Aga see, millest ma täna kirjutan, on tõsiasi, et mind ajavad endast välja igasuguseid pisikesed ja tühised asjad. Ja kohe tõsiselt endast välja. Ma olen vihane, ma olen pahane, ma tahan ustega prõmmida ja asju maha visata ja muud säärast. Ning selle põhjus on selline, et ma ise ka mõtlen, et oot-oot, miks ma nüüd selle pärast nii pahane olen? Aga olen.  Ma olen kusjuures ikka veel natuke endast väljas, kuigi ma vist lahendasin selle olukorra ära. Või tegin asju hullemaks. Jah. See võib vabalt nii ka olla. Ma püüan igatahes nüüd maha rahuneda.

Pesin eelmisel nädalavahetusel oma vanni hästi kenasti puhtaks. Mulle ei meeldi koristada, aga kellele ikka meeldiks? Huvitav, kas selliseid inimesi nagu Sõprade Monica on päriselt ka olemas? Mina igatahes selline ei ole. Ma koristan siis, kui on vaja. Igatahes, vann sai väga ilusaks puhtaks ja valgeks. Hiljem oli kohe nii mõnna sinna vanni pessu minna. Panin natuke oma vannisoola ka, mis oli juhtumisi roheline - ja tulemuseks oli see on, et mu vann oli rohelisetriibuline. Minu just äsja uhipuhtaks pestud ilus säravvalge vann oli rohelisetriibuline!!!  Kui ma seda lugu emale rääkisin, siis ta küsis, et kas Cif siis ei võta neid rohelisi triipe ära. Võtab küll, aga point polnud üldse selles. Point oli selles, et ma just pesin seda vanni ja nüüd ta oli rohelisetriibuline.  Sellepärast mulle ei meeldigi koristada. See on nii tänamatu töö. Näed vaeva, teed kõik korda ja puhtaks ja siis natukese aja pärast on kõik jälle must ja sassis.  No igatahes ma pesin vanni nüüd ...

Ma siin ükspäev (mõned aastad tagasi) otsustasin, et mai on minu lemmikkuu. Sel aastal, erinevalt eelmisest, on ta olnud ka väga ilus ja soe ja suvi ja super ja vahva jms. Aga üldiselt mulle lihtsalt meeldib see, kui kogu see loodus korraga ärkab ja tärkab ja käima läheb. Meeldivad need kevadrohelised toonid. Meeldivad need üllatused, kui midagi uut hakkab õitsema. Meeldib jälgida kõiki neid lillekesi ja pungakesi, mis on iga päev natuke suuremad.  Olen nende ilusate ilmadega pea iga päev peale tööd jalutamas käinud ja mitu korda Botaanikaaias jalutanud. Esmalt õitses ainult üks punane tulp. Siis oli neid terve trobikond. Järgmisel korral hakkasin nad juba vaikselt ära õitsema. Üks teine lemmikkoht on Kassitoomel need kiikuvad pingid, seal uue anatoomikumi vastas. Seal on ka nii mõnus istuda, kiikuda ja vaadata, kuidas varjud liiguvad. Ja ka Ülikooli Raamatukogu ees on vahva purskkaevusid jälgida ja veesahinat kuulata ja vaadata, kuidas varesed joomas käivad.  Botaanikaaia...

Sai taaskord teatris käidud, vaatasime 21.04. koos emaga Vanemuise suures majas etendust "Viini veri". Ma terve eelneva nädala pabistasin, et äkki jään haigeks, sest tööl oli mitu inimest pisut tõbised. Ühest etendusest ma juba jäin haiguse tõttu ilma, aga seekord õnnestus ikka terve püsida. Teater algas kell 19, aga linna läksin juba poole viieks, sest olid veel mõned tegemised mõttes. Selga panin oma hea ja armas valge-mustaruudulise villase seeliku, mis on hea soe ka, sinna alla sukariidest retuusid ja mustad põlvikud, mis olin just eelmisel päeval ostnud. Kuna ma vihkan täiesti kirglikult sukkpükse, siis ma ei kanna neid, kui vähegi võimalik, kuigi ega need sukamaterjalist retuusid nüüd ka just 100% mugavad ei ole. Aga mugavamad ikka. Ülesotsa panin uue mererohelise pluusi, mille ma sel talvel Cellbes'ist tellisin, seal oli parajasti soodusmüük ka, seega sain hea hinnaga. Peale panin fliisi ja siis õe vana ja väga retro halli mantli, mille ema oli mulle selleks puhu...