Nii, nüüd on see juhtunud. Ma olen udustunud. Isegi päevikusse kirjutasin oma nime alla 'ajalookalduvustega informaatik'. Ja mäest alla Lossi poole joostes mõtlesin vaid toidust ja meestest. Selle viimase puhul küll põhiliselt kokkadest ja kelneritest või lihtsalt suure toidukotiga isenditest. Mida? Ma olin näljane!
Aga alustame algusest. Algus saabus nii umbes kell 6.20, ehk siis liiga vara. Mis teha, tuli end üles vedada ja kööki vedada ja kohvi sisse kallata. Ja siis bussile joosta. Esimene loeng oli Krüptoloogia. Teine kah. Aga sel nädalal on Krüptoloogiaga selline naljakas asi juhtunud, et ma saan sellest isegi aru. See ei ole minu süü! Õppejõud lihtsalt tavatses laia maailma (loe: laia Euroopasse) kondama minna, ja asendajaks nurus endale Jani. Selle toreda õppejõu, kes teed joob, hoolib sellest, et õpilased kõigest aru saaks, ja kelle kodulehel on lahedaid anekdoote. Ja ta tõesti nagu seletab meile asju nii, et Mõni kah aru saab. Kahju kohe, et päris õppejõud kauem laias maailmas ringi ei konda. Kuigi, kuigi! Jan andis meile lootust, et võib-olla nääme teda jälle. :) Loodame. Külm oli seal klassis ikkagi. Kuigi seal oli ka muud. Nimelt oli seal klassiruumis kahuril (see projektor, mis arvutist seinale näitab; meil kutsuvad kõik seda kahuriks) pirn ära vahetatud, mis tähendab, et see pilt oli hele ja erk ja jube hea oli näha. Nagu tõsiselt kena. Pole enne nii head kahuri pilti näinudki. :)
Siis ma proovisin sööma minna, sest ma olin näljane! Aga no kurat, kohvikus selline järjekord, et ma otsustasin, et nii näljane ma nüüd kah ei ole. Siis tuli Kombinatoorika. Ja ma magasin. Või noh, haigutasin jube tihti, vaatasin iga kolme kuni viie minuti tagant kella (ja seda ma nagu tegingi päriselt, ei mingit liialdamist) ning puhkasin aeg ajalt silmi. Ja ülejäänud aja püüdsin üles ärgata. Aga siis kui loeng LÕPUKS ära lõppes, sain ma teada, et õppejõud oli kõigile selle raamatu meilile saatnud, mille järgi ta õpetab. Siis ma andsin talle oma meiliaadressi kah ja saingi selle raamatu! Ei peagi nüüd raamatukokku minema ja kohusetundlikke laenutajaid kiruma.
Ahjaa, üliõpilaspileti sain kah mingil hetkel tagasi ja pikendatud. Enne Kombi loengut. Pärast proovisin jälle süüa saada - ikka oli järjekord.
Ja siis ma lendasin ajalukku. Sadas. Aga veel kõvemini sadas siis, kui ma juba ajaloos olin. Soojas valges klassis kuulamas huvitavat ajalugu. Milline õndsus. (Ma ju ütlesin, tõsised ajalookalduvused.) Jah, vot see oli lahe. Lahe. Egiptusest räägiti. Mulle meeldib Vana-Egiptus. :D
Ja siis sai see loeng ka kahjuks läbi ning ma kõmpisin jälle mäest üles. Ja seekord ei olnudki kohvikus järjekorda. Süüa kah muidugi eriti ei olnud, aga sain õnneks veel viimase kausi kaerahelbeputru köögiviljadega (või vähemalt porgandiga). Ja hapukoorega, aga see pole köögivili. Siis ma kugistasin selle alla.. inglise keeles on hea väljend - wolf down. Igatahes siis ma huntisin selle alla, leidsin, et see on parim toit maailmas, ja siis pärast olin ma veel näljasem.
Informaatika didaktika oli päris lõbus, magama ei jäänudki. Kilpkonnadest räägiti. Ja sellest, et äkki kolmnurka joonistades tuleb tuju teha hoopis kuusnurk. Ja et see ei pruugi sugugi halb olla. Ja siis oli YLIkoolipäev läbi, ma jooksin jälle bussile, jõudsin koju, sõin, sõin ja sõin. Brrrr! Peaks teed tegema. Ja homme PEAB kindad kaasa võtma. Brrrr!
Muuseas, ma üleeile vaatasin, et eile on nimepäev Emal ja Mamal. Ja siis ma mõtlesin, et kesse loll paneb oma lapsele Ema või Mama nimeks. Või siis juba Ema Mama. Või Mama Ema. Aga siis ma vaatasin lähemalt ja oli hoopis Erna ja Marna.
Nojah. Brrrr!
---
Suxu - Ajalugu, toit ja mehed!
Aga alustame algusest. Algus saabus nii umbes kell 6.20, ehk siis liiga vara. Mis teha, tuli end üles vedada ja kööki vedada ja kohvi sisse kallata. Ja siis bussile joosta. Esimene loeng oli Krüptoloogia. Teine kah. Aga sel nädalal on Krüptoloogiaga selline naljakas asi juhtunud, et ma saan sellest isegi aru. See ei ole minu süü! Õppejõud lihtsalt tavatses laia maailma (loe: laia Euroopasse) kondama minna, ja asendajaks nurus endale Jani. Selle toreda õppejõu, kes teed joob, hoolib sellest, et õpilased kõigest aru saaks, ja kelle kodulehel on lahedaid anekdoote. Ja ta tõesti nagu seletab meile asju nii, et Mõni kah aru saab. Kahju kohe, et päris õppejõud kauem laias maailmas ringi ei konda. Kuigi, kuigi! Jan andis meile lootust, et võib-olla nääme teda jälle. :) Loodame. Külm oli seal klassis ikkagi. Kuigi seal oli ka muud. Nimelt oli seal klassiruumis kahuril (see projektor, mis arvutist seinale näitab; meil kutsuvad kõik seda kahuriks) pirn ära vahetatud, mis tähendab, et see pilt oli hele ja erk ja jube hea oli näha. Nagu tõsiselt kena. Pole enne nii head kahuri pilti näinudki. :)
Siis ma proovisin sööma minna, sest ma olin näljane! Aga no kurat, kohvikus selline järjekord, et ma otsustasin, et nii näljane ma nüüd kah ei ole. Siis tuli Kombinatoorika. Ja ma magasin. Või noh, haigutasin jube tihti, vaatasin iga kolme kuni viie minuti tagant kella (ja seda ma nagu tegingi päriselt, ei mingit liialdamist) ning puhkasin aeg ajalt silmi. Ja ülejäänud aja püüdsin üles ärgata. Aga siis kui loeng LÕPUKS ära lõppes, sain ma teada, et õppejõud oli kõigile selle raamatu meilile saatnud, mille järgi ta õpetab. Siis ma andsin talle oma meiliaadressi kah ja saingi selle raamatu! Ei peagi nüüd raamatukokku minema ja kohusetundlikke laenutajaid kiruma.
Ahjaa, üliõpilaspileti sain kah mingil hetkel tagasi ja pikendatud. Enne Kombi loengut. Pärast proovisin jälle süüa saada - ikka oli järjekord.
Ja siis ma lendasin ajalukku. Sadas. Aga veel kõvemini sadas siis, kui ma juba ajaloos olin. Soojas valges klassis kuulamas huvitavat ajalugu. Milline õndsus. (Ma ju ütlesin, tõsised ajalookalduvused.) Jah, vot see oli lahe. Lahe. Egiptusest räägiti. Mulle meeldib Vana-Egiptus. :D
Ja siis sai see loeng ka kahjuks läbi ning ma kõmpisin jälle mäest üles. Ja seekord ei olnudki kohvikus järjekorda. Süüa kah muidugi eriti ei olnud, aga sain õnneks veel viimase kausi kaerahelbeputru köögiviljadega (või vähemalt porgandiga). Ja hapukoorega, aga see pole köögivili. Siis ma kugistasin selle alla.. inglise keeles on hea väljend - wolf down. Igatahes siis ma huntisin selle alla, leidsin, et see on parim toit maailmas, ja siis pärast olin ma veel näljasem.
Informaatika didaktika oli päris lõbus, magama ei jäänudki. Kilpkonnadest räägiti. Ja sellest, et äkki kolmnurka joonistades tuleb tuju teha hoopis kuusnurk. Ja et see ei pruugi sugugi halb olla. Ja siis oli YLIkoolipäev läbi, ma jooksin jälle bussile, jõudsin koju, sõin, sõin ja sõin. Brrrr! Peaks teed tegema. Ja homme PEAB kindad kaasa võtma. Brrrr!
Muuseas, ma üleeile vaatasin, et eile on nimepäev Emal ja Mamal. Ja siis ma mõtlesin, et kesse loll paneb oma lapsele Ema või Mama nimeks. Või siis juba Ema Mama. Või Mama Ema. Aga siis ma vaatasin lähemalt ja oli hoopis Erna ja Marna.
Nojah. Brrrr!
---
Suxu - Ajalugu, toit ja mehed!
Comments
Aga ajalugu, mehed ja toit... Udu on kindlasti su üle uhke, kuigi ma ei oska muud teha kui alla andes ohata. Ja ma veel arvasin, et meie avaldame Udule negatiivset mõju, mitte vastupidi.
Nojah.