Epistole

KIRI EMALE Oled ikka elus veel, mu ema? Olen minagi. No tere, eit! Löögu taas su kambris värelema õhtuvalge imeline loit. Kuulsin, et sa oled muremõttes, et sul minu pärast kurb on meel vanamoelist jakki ümber võttes alatihti vaatamas käid teel. Ning et vahel õhtul õudseks sulle üks ja sama viirastus teeb toa - nagu oleks kõrtsitülis mulle keegi torgand rindu jäiga noa. Ära, kallis, oma südant koorma! Kõik on jamps ja uni, usu mind! Pole ma nii põhjakäinud joomar, et võiks surra, nägemata sind. Olen endist viisi hell ja heagi ning mul ühest soovist põleb põu: et ma pääseksin sest kõigest peagi sinna, kus su madal hütt ja õu. Tulen kevadel, kui ümber maja aed meil valendab ja lõhnab meest Nõnda vara ära ainult aja üles mind kui seitsme aasta eest Sel, mis möödas, ära tõusta käsi, ega sellel, mis on luhtunud Liiga vara kaotused ja väsi on su pojast üle uhtunud. Ära palvetama sunni. Pole vaja! Vana juurde suletud on piir. Oled ju mu ainus lohutaja, ainus imeline päiksekiir. Ole rahul, ära...

Oi, mul oli eile hullult produktiivne päev. Töötasin varahommikust hilisõhtuni (ehk siis kella 12-st 20-ni) ja suurte pingutustega jõudsin lõpuks peaaegu täpselt sellesse seisu, millest ma hommikul alustasin. Jaaa. Täna ei olnud nii hullult produktiivne. Lihtsalt kella poole kaheksa paiku hakkasid mul silme ees värvilised tulukesed vilkuma, nii et kui ma mõtlesin pausi teha ja mummukat mängida, siis see ainult süvendas seda. Nii et ma panin hoopis mingi sarvilise sisaliku puzzle kokku.

Tahtsin selle kuhugi kirja panna ja see koht kõlbab kah. Legend: punane - olen lugenud (ehk siis Papu omab raamatut, v.a. Eric, seda omab Erik) punane ja paks - oman raamatut (ja olen muidugi lugenud kah) *** - kolm viimasena ostetud raamatut (mida isegi Papu ei tohiks olla lugenud) *P - on hetkel Papu käes, loodetavasti The Discworld Series # 1 : Colour of Magic, the (1983) # 2 : Light Fantastic, the (1986) # 3 : Equal Rites (1987) # 4 : Mort (1987) # 5 : Sourcery (1988) # 6 : Wyrd Sisters (1988) # 7 : Pyramids (1989) # 8 : Guards! Guards! (1989) # 9 : Eric (1990) # 10 : Moving Pictures (1990) # 11 : Reaper Man (1991) # 12 : Witches Abroad (1991) # 13 : Small Gods (1992) # 14 : Lords and Ladies (1992) *** # 15 : Men at Arms (1993) # 16 : Soul Music (1994) *P # 17 : Interesting Times (1994) # 18 : Maskerade (1995) # 19 : Feet of Clay (1996) *** # 20 : Hogfather (1996) # 21 : Jingo (1997) # 22 : Last Continent, the (1998) *** # 23 : Carpe Jugulum (1998) # 24 : Fifth Elephant, th...

Mulle igatahes meeldis see, mis võitis, kõige rohkem. Nii et jeee! Ja ma hääletasin kah, sest ma olen selline inimene, kes hääletab eurolaulude poolt. Judge me if you dare. Ja head naistepäeva. Mina sain oma kollase roosi juba täna kätte. Või siis eile. Või ikka täna. Aga kaamlipiim ei kalgendu! Ja eeslid tapavad aastas rohkem inimesi kui lennukid.

Viimase aja eesti filmid on kuidagi imelikud kõik. Täna vaatasin "Kuhu põgenevad hinged" ja püüdsin sellest mingit pointi leida. Kuidagi masendav kah. Miks eestlased nii masendavad on? Okei, eile vaatasin üht soome filmi, sommid on veel masendavamad. Praeguses meeleolus tundub mulle, et kõik need suhtedraamad ja asjad püüavad edasi anda seda, et inimesed on ühed õnnetud olendid, kes lihtsalt ei oska õnnelikud olla. Alati suudavad nad ennast õnnetuks mõelda. Tahaks nagu karjuda, et mis teil ometi viga on? Mis inimestel küll viga on? Alati on neil midagi viga. Hulluks ajab. Ärge nüüd solvuge, eksole. Teie olete toredad. ;) Mina olen õnnelik inimene, teate. Ma küll kirun ja halan ja paanitsen, aga tegelikult olen ma õnnelik. Mul on tore pere, toredad sõbrad, hea elu ja hea kujutlusvõime. Ja püüdke te vaid vastupidist väita!

Minuga on viimasel ajal selline väga tore asi juhtunud, et ma leian igalt poolt ootamatuid šokolaade - laualt, külmkapist, ühest kotist kohe kaks korda. Ja-jaa, selles kotis peitub midagi. Siis, kui ma temaga ringi tuulan, leidub seal lausa umbes 5 kilo midagi. Aga kõik see pole küll šokolaad. Eelneval ööl juhtus minuga aga selline ootamatu asi, et ma nägin täitsa õudset und. Mul ikka on paar korda ette tulnud veriseid unenägusid (minu veri, tavaliselt, kelle siis veel), aga selles lendasid lausa pead ja inimesed. Inimesed lendasid trepist alla, pead lendasid niisama, pigem küll kukkusid. Ja erinevalt osadest õudusunenägudest ei kartnud ma mitte põrmugi ja ei lennanud kah, ei mina ega mu pea. Nimelt tegutses minu majas üks verejanuline jõud (vaim/kummitus/deemon/misiganes), kes tegi lõpu peale kõigile, kes mu vastu kasvõi pisut vastikud olid. Juba vähemalt teine selline unenägu, kus salapärased verejanulised tapjad on mingil seletamatul põhjusel minu poolel. Ma püüan tavaliselt neid si...

Esmaspäeval oli mul siis eksam. Mis tähendas seda, et terve pühapäeva ma vaatasin suustamist. Ja siis uisukala. Loogiline ju. Paras mulle siis, et eksam pigem vähem läks. Tegelikult, paras mulle, et ma üleüldse võtsin nii keerulise aine. Aga suusatamine oli lahe. Palju norrakaid. Eriti meeste finaalis. Raske oli nagu üldse seal kellegi poolt olla. Vaene roots. Ega mul Hattestadi vastu apsaluutselt miskit pole, ta nägi päris meeldiv ja nunnu välja. Ja Näss meeldib mulle juba ainult tema nime pärast. kuigi ta tundus ka selline kena ja vaikne ja tagasihoidlik. Aga vaat Pettersen oli kuidagi ülbe. Kahju, et Northugi seal polnud. Ja uisukalalt meeldisid mulle need šoti õde-venda, nad olid nii lahedad. Ja siis veel see mees, kelle kava nimi oli Liivatorm, see oli ka hullult lahe, vähemalt teine pool tema kavast, sest esimese ma magasin julmalt maha. Ma võin enda kaitseks öelda, et ma jäin küll vaheajal magama, mitte kala ajal. Aga ma lihtsalt ei suutnud nii kiiresti üles ärgata. Magama jäämi...

Käisin täna Papu juures teed joomas ja suusatamist vaatamas. Ning ma suutsin ka Papu täitsa närvi ajada. Jesss! Vähemalt see oskus on veel alles. ;)

Mõnusalt. Vana hea Vietnami salv. Nostalgia tuleb peale. Reedel siis käisingi teatris "Sada aastat..." vaatamas. Ema tuli ka kaasa. Õhtu algas väga paljutõotavalt - nimelt turgatas mulle peatuses seises bussi oodates äkitselt pähe, et kuigi ma just ennem olin rõõmustanud, et kõik vajalikud asjakesed mahuvad ilusti ära sinna imearmsasse kotikesse, mis ema mulle andis, siis teatripileti olin ma ikkagi riiuli peale ämbliku alla jätnud. Pärast selgus veel muudki. Näiteks seda, et bussid ei tule siis, kui sa seda soovid ning ehk oleks pidanud enne minekut bussiaja ikkagi järgi vaatama. Ja vahepeal kõndis Rein minust mööda. Ma hõikasin talle rõõmsalt tsau, ta ei pilgutanud silmagi ja kõndis rahulikult edasi. Jobu. Aga me jõudsime ikkagi ilusti ja õigeks ajaks. Ja etendus ka meeldis. Head näitlejad (Raivo E. Tamm, Jüri Lumiste, jt), lavakujundus oli kah päris lahe ja mulle jubedalt meeldis, kuidas peaaegu kogu näidendi aja muusikat mängiti. Ja siis seal kõlasid sellised paugud, oli ...

Ja kui ma ennem söögituppa astusin, suutsin ma seal ainult oma kodujuustu hapukurgiga alla kugistada ning siis põgenesin enda tuppa, kus oli tervelt kraad soojem, panin tule põlema ja tõmbasin teki üle pea. Nüüd on villased sokid jalas, mitu kruusitäit teed sisse kallatud ja juuksed kõrvadel, pealegi toppis ema midagi akna vahele. Ja üleüldse istun ma arvutisoojas toas ja kuulan muusikat. Tuul, vaeseke, ulub üksi teisel pool akent. Ma nägin täna päris meeldivat und. See sisaldas valget kassi, äärmiselt kitsast voodit ja kahte õde, kellest ühel oli samasugune hambahari nagu minul. Ma polegi vist kunagi varem unes hambaid pesnud. Meeldiva osa võite ise juurde mõelda, ma olen kindel, et te saate sellega hakkama. Ja siis ma teen lisaks kõigele sellele, külmetamisele ja unenäotamisele, ka oma eksamiülesandeid. Ei lähe üldse nii ladusalt, kui ma lootsin. Hmm, ma avastasin, et need filmid, mis muidu on täitsa ära tüüdanud, on hoopis vaadatavamad, kui nad on mõnes teises keeles, näiteks rootsi...

Minu Uus Aasta algas enam-vähem sellega, et ma kargasin poole meetri kõrgusele õhku ja valasin pool klaasi šampust endale sülle, natuke läks põrandale kah. Aga lihtsalt sel hetkel, kui mina olin teel ühest toast teise, sest vanemad väitsid, et teisel pool oli rohkem rakette, käis üks säärane kärgatus, et ma lihtsalt ei saanud teisiti. Aga oli jah palju rakette, mõlemal pool. Taevasse vaadates küll mingit surutist näha polnud; rakette oli. Ja veidi hiljem käis meil kodus ka teine kärgatus, sel hetkel, kui mina oma õnne pange valasin. Osa valasin maha kah, kui ma pool meetrit eemale hüppasin, õnneks sülle ei valanud. Hmm, õnn süles... sulatina süles... nõup, ei kõla just eriti õnnena. Aga ma sain ühe kassi ja ühe kuke ja ühe tedre ja ühe paadi/merihobu/lohe/skorpioni. Ema sai paar puud ja ühe seene ja suusakepid. Isa õnn oli kõige arusaadavam - hunnik naelu ja kruvisid. Aga nüüd vaatame hetkeks selja taha. Ei olnud seal kedagi. Vaatame siis märkmikusse. Uusaasta lubadused 2008 ole positi...

Küssa: Miks ma jätkuvalt vaidlen inimesega, kellest ma tean, et ta mind niikuinii ei kuula ega võta kuulda? Vastusevariandid (valida üks või mitu): a) sest mina tahan vaielda ja tema oskab b) seltskond, küünlavalgus, umbne ruum c) sest ma olen lambapea d) sest ma olen jäärapea e) sest ega mul midagi palju paremat kah teha pole f) sest see on isegi omamoodi lõbus/irooniline g) miskit muud, mis mul hetkel pähe ei tule Oh kui palju võimalusi. Ja (mitte et see eelneva teemaga nüüd kuidagiviisi seotud oleks) me vaatasime täna Ruja. Appi kui naljakas. Ja soe. Ja kuiv. Ja ruumikas. Ja nüüd mul kummitavad need laulud jälle tükk aega.

Piprakaid tegime. Mina tegin oma kohustuslikud pardid - ma pean alati parte tegema, pole õiged jõulud, kui ma ühtki pipraparti ei tee - ja tähekesi ja veel dünaamilisi kasse, selliseid jooksvaid. Ja ma kõndisin läbi saatusliku pargi. Seal polnud üldse lund. Eriti. Mitte seal, kus mina kõndisin.

ma olen pirn. kas see, mida süüakse, sel juhul selline loppis ja imelik... või see, mida pekstakse... või see, mis kustub. appiii, ma õppisin terve päeva. kell 12 (päeval!) istusin arvutisse ja alustasin... ja nüüd on kell pool kaks. öösel. ooooeeeeaaaaaahhhhhhhh...

Vaatasin telkust just sellist toredat sarja nagu TopGear. See räägib autodest. Mul pole ju tegelikult autodest sooja ega külma, tõsi küll, vahepeal vaatan, et oh, too seal on nunnu, või ossa, lilla auto sõitis mööda (tumelilla õnneks). Aga tegelikult pole mul suurt vahet, kas mul on seinal auto pilt või garaažis auto, ja noh, siis peaks vist garaaž kah olema. Ja ega mul seinal auto pilti kah pole. Aga vast saate aru. Või siis mitte. Ainult et mina ise sõitma hakata küll ei kavatse (Suxu, ära anna selliseid tõotusi..). Aga see, mis ma tegelt öelda tahtsin, on see, et TopGear on tõsiselt hea saade. Ma vaatan teda pea iga kord, kui peale sattun. See on lihtsalt nii lõbus ja nii huvitav ja saatejuhid on lihtsalt nii lahedad ja üleüldse. Ükskord näidati seal näiteks sellist võidusõitu, kus oli kaks autot üksteise peale kinnitatud ning ühes oli sidur-pidur-gaas ja teises rool. See ei ole niivõrd autode saade, minu meelest, kui inglise huumori sari, mille läbivaks teemaks on juhulikult autod....

Ei taha enam. Ei viitsi, ei jaksa, ei taha. Kõrini on. Ei taha... ja mul on homme tähtaeg ja mul pole aimugi, mis mul valmis peab olema. Võib-olla kõik. Võib-olla midagi. Võib-olla midagi muud. Ikka ei taha. Ma nägin hiljuti üht üpris head filmi. Eelmisel nädalal. Seal olid üks mees ja üks naine, kes rääkisid. Kõige pealt nad kõndisid ja rääkisid, siis nad sõitsid laevaga ja rääkisid, siis nad sõitsid autoga ja rääkisid ja lõpuks olid nad naise korteris ja rääkisid. Ma päris algusest ei vaadanud, aga mul on kahtlane tunne, et ka siis nad rääkisid. Sellepärast oligi lahe. Selline teistsugune.

Arvake, kes käis täna jõuluoste tegemas? Arvake, kes jalutas pärast seda lumesajus läbi pargi? Arvake, kes viskas end lõpuks lumele pikali? Arvake, kes jäi sinna mitmeks hetkeks grimassitama? Arvake, kes suutis endal põlve välja väänata? Arvake, kes sai nädalaaegse liikumiskeelu? Mulle hakkab tasapisi meelde tulema, miks mulle lumi ei meeldinud... Aga ärge muretsege, enam ei valuta. Vähemalt senikaua kui ma teda ei liiguta. Oh joy. Jah, mul oli tõesti liiga vähe muresid ja jamasid. Jah, see oli sarkasm. Aga mind aitas märjalt külmalt lumelt märjale külmale pingile üks täitsa sümpaatne noormees, selline pikk ja kena ja sümpaatne, kes jõudis mind ka püsti tõmmata! Ja seejärel minema kiirustas. Aga noh, kõike head kah ei saa. Eile ma sain kohupiimapontsikuid ja kohupiimavahvleid kohupiima, vahukoore ja moosiga. Ja kui ma siis pargist bussipeatuse poole komberdasin, tuli mu tagant üks arst, kelle kabinet oli nii kahe sammu kaugusel ja vaatas mu põlve üle ja pani sidemesse ja saatis mu taks...

Ma räägin teile ühe loo. Ma tean küll, et keegi enam mu blogi lugemas ei käi - ta ise ütles - aga räägin ikka. Kunagi ammu, kui ma veel noor ja ilus olin... aga ei, siiski mitte nii ammu. Kunagi ammu kui ma noor ja äärmiselt hulluksajav olin, mängisime me vennaga ühte mängu. Veidike sarnanes see Luukerele, aga täitsa ilma keksukummita. Point oli selles, et me jutustasime üksteisele lugusid, vaheldumisi, ja eesmärk oli loo sees öelda sõna 'sohk' niimoodi, et see, kes parajasti kuulab, seda ei märka. Kui märkasid, siis tuli "Sohk!" karjuda. Noh, mina jutustasin esimesena. Ei mäleta mida, aga venna kuulas ja karjus sohi ilusti ära. Seejärel oli tema kord ja ta rääkis sellise loo, et ma ei julgenud pärast seda tükk aega magama minna. Ma natuke mäletan, seal oli mingi vanamees, kes elas majas jõe ääres. Ja siis ühel öösel kuulis ta mingit häält ja tõusis üles ja pani riidesse ja kui tal oli jalas ka teine sohk, siis ta läks välja jõe äärde ja teda ei nähtud enam kunagi. Võ...

... ehk kolm mata ülesannet teie rõõmuks, kaks neljandast klassist ja üks kaheksandast. Üldse ei sunni teid lahendama, kuigi ega nad just eriti keerulised kah pole. 8 klassi ül: Haneparvele lendas vastu üksik hani. "Tere, sada hane," ütles üksik hani. "Meid ei ole sada," vastas haneparve juht. "Kui meid oleks nii palju, kui meid on, ja veel niisama palju ja veel pool sellest, kui palju meid on, ja veel veerand sellest, kui palju meid on, ja veel ka sina, siis oleks meid sada." Mitu hane oli parves? 4 klassi ül: Luigeparves lendas üks luik ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu luike lendas parves? 4 klassi ül: Kalur püüdis kala. Kui temalt küsiti, kui palju püütud kala kaalub, ütles ta: "Ma mõtlen, et tema saba kaalub 1 kg, pea kaalub nii palju kui saba ja pool keret, kere aga nii palju kui pea ja saba kokku." Kui palju kaalub kala? Jah, tunnistan üles, kaheksanda klassi oma on tärnülesanne ja neljanda omad m...

Paha on olla. Aspirin, hakka juba tööle. Ja kooli tuleb ka minna, sest täna jagatakse teemasid. Jeee. Veel üks asi, mille pärast paanikasse sattuda. Tegelt ma oleksin üsna rahul, hetkel vähemalt, kui see peavalu nüüd üle läheks.