Skip to main content

Sõrmed külmetasid

Külmetasid jah. Mis polnud sugugi tore. Ma isiklikult süüdistan tuult.

Oh, ema-isa kutsusid mind mingit nõmedat filmi vaatama. Algus ei olnudki väga hull, siis kui kaks (rikast) vaest ameeriklast Londonisse lendasid, seal esimesse ettejuhtuvasse pubisse tormasid ja saalitäie vihaste ManU fännide kätte sattusid. Aga hiljem läks jamaks.

Oh-jah. Ma pole nii ammu ühtegi normaalset filmi näinud.

ÜLIkoolis oli tore. Kõigepealt oli Tõenäosusteooria prax. See oli tore. Me arvutasime tõenäosusi. Näiteks kui tõenäoline on, et ühikruudust suvaliselt valitud punkt on ülalpool joont y=xruudus. Ma kohe tegin ilusti määratud integraali 0-st 1-ni y-st. Ja siis ma võtsin tuletise. Ja sain joonealuse pindala 2 korda suurema kui kogu ühikruudu pindala. Ja otsustasin, et midagi on VÄGA valesti. Ja siis hiljem leidsin, et integraal ei ole sama mis tuletis. :P

Andmeturbe prax oli kah ok, kuigi just see arvuti, mille taga mina istusin, otsustas, et isegi siis kui ma olin oma esinaabrilt küsinud, mis kaabli ma pean ümber tõstma, ja sain LAC-i kätte, ei läinud tema internetti. Aga noh, juhtub. Minuga. Alati. Vähemalt sageli. Või aeg-ajalt.

Seal räägiti siis meile, et serveriruum tuleb enne üle vaadata, et hulga serverite sinna ladumisel need läbi põranda ei kukuks, et aknaid ei saaks kruvikeerajaga lahti teha, ja et arvutit ei maksa vee või vahuga kustutada, kui ta põleb. Ema soovitas villast tekki.

Siis veel räägiti ülikooli 10 aasta tagusest turvapoliitikast vanade andmete hävitamisel - paberkujul dokumendid tuleb lasta läbi paberihundi, elektroonilisel kujul dokumendid tuleb välja printida ja lasta läbi paberihundi. Ma naersin umbes 3 minutit selle peale. ;)

Igatahes, vahepeal on tänasest homme saanud, või pigem eilsest tänane, nii et... ma lõpetan siis kah.

Zaux.

---
Suxu, kes jäi päeval Nightwishi kuulates magama, magas neli tundi, ja tahab nüüd teed

Comments

suxu said…
Jah, sina oled ikka üks selline tore inimene (või näriline, või jalanõu, või sunnik) küll, kes kommib mind, ja puha. :)

Aga Nightwishist rääkides.. selleks peab unine olema. Ja vilets makk. ;)

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...