Skip to main content

Urni topiti kümme oravat

Urni topiti kümme oravat - 5 punast ja 5 valget. Ilma tagasi panemata võeti urnist 6 oravat, mis olid kõik valged. Mis värvi on seitsmendana urnist võetav orav? Õigesti vastanud saavad küpsist.

Eile ma sõin. Suure porstu singi-juustusalatit Itaalia Köögis, nii suure, et õhtusöök sisse ei mahtunud. Aga hea oli. Ja siis ma otsin kolm apelsini. Ja sellega seoses räägin ma teile loo kolmest apelsinist. Suxu ostis kolm apelsini. Siis sõi ta ühe ära. Nüüd on alles kaks apelsini.

ÜLIkoolis läheb ikka nii nagu läheb, kolmapäevane l'italiano kontrolltöö läks hästi, muidu läheb kah normaalselt.

Ja mul ei toimu mitte kui midagi sellist, millest rääkida annaks. Millest ma siis räägin... eee... hmm... aaa!

Ma nägin ükspäev unes, et ma sõitsin bussis. Kõigil inimestel seal bussis oli tort näpus, ja need tordid olid kõik kas punased või kollased. Aga minu tort oli roheline. Aga siis ma nägin Leelot, ja tema tort oli sinine. Ja väga nunnu sinine, nii et ma siis kohe ütlesingi talle, et oh kui ilus sinine tort sul on. Mille peale tema vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleksin hull.

Ipp-ipp-hurraaa! Tegelt oli värk selles, et neljapäeval räägiti meile IP aadressidest. Siis kui mul kõht TÄIS oli, ja meel unine. Nooh, vähemalt ei pidanud me seal suurt midagi tegema, ehk kaableid aukudesse toppima, mis on väga hea, sest mulle see kaablite toppimine eriti ei istu. Ma võin seda muidugi teha, niimoodi ilusti, rahulikult. Aga mitte aja ja hinde peale.

Mul on hapukurki!

---
Suxul on hapukurki!

Comments

suxu said…
Ma ise mõtlesin ka muuseas jahu. Nii et kunagi saad küpsist.

Surnud oravatest rääkides, tegelt küll surnud oravatest mitte rääkidest, sest neist rääkimine on keelatud, see seitsmes orav ei pruukinud üleüldse surnud olla. Näiteks võis see urn olla ruumikas, ja õhuaukudega. Ja neid oravaid võidi sealt väga kiiresti välja võtta. Teisalt jälle, võib-olla nad jäeti sinna urni niikauaks, kui nad vanaks ja valgeks läksid. Eee... see oli kah keelatud mõte, eks ole? Aga äkki neile meeldis seal!

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...