Skip to main content

Urni topiti kümme oravat

Urni topiti kümme oravat - 5 punast ja 5 valget. Ilma tagasi panemata võeti urnist 6 oravat, mis olid kõik valged. Mis värvi on seitsmendana urnist võetav orav? Õigesti vastanud saavad küpsist.

Eile ma sõin. Suure porstu singi-juustusalatit Itaalia Köögis, nii suure, et õhtusöök sisse ei mahtunud. Aga hea oli. Ja siis ma otsin kolm apelsini. Ja sellega seoses räägin ma teile loo kolmest apelsinist. Suxu ostis kolm apelsini. Siis sõi ta ühe ära. Nüüd on alles kaks apelsini.

ÜLIkoolis läheb ikka nii nagu läheb, kolmapäevane l'italiano kontrolltöö läks hästi, muidu läheb kah normaalselt.

Ja mul ei toimu mitte kui midagi sellist, millest rääkida annaks. Millest ma siis räägin... eee... hmm... aaa!

Ma nägin ükspäev unes, et ma sõitsin bussis. Kõigil inimestel seal bussis oli tort näpus, ja need tordid olid kõik kas punased või kollased. Aga minu tort oli roheline. Aga siis ma nägin Leelot, ja tema tort oli sinine. Ja väga nunnu sinine, nii et ma siis kohe ütlesingi talle, et oh kui ilus sinine tort sul on. Mille peale tema vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleksin hull.

Ipp-ipp-hurraaa! Tegelt oli värk selles, et neljapäeval räägiti meile IP aadressidest. Siis kui mul kõht TÄIS oli, ja meel unine. Nooh, vähemalt ei pidanud me seal suurt midagi tegema, ehk kaableid aukudesse toppima, mis on väga hea, sest mulle see kaablite toppimine eriti ei istu. Ma võin seda muidugi teha, niimoodi ilusti, rahulikult. Aga mitte aja ja hinde peale.

Mul on hapukurki!

---
Suxul on hapukurki!

Comments

suxu said…
Ma ise mõtlesin ka muuseas jahu. Nii et kunagi saad küpsist.

Surnud oravatest rääkides, tegelt küll surnud oravatest mitte rääkidest, sest neist rääkimine on keelatud, see seitsmes orav ei pruukinud üleüldse surnud olla. Näiteks võis see urn olla ruumikas, ja õhuaukudega. Ja neid oravaid võidi sealt väga kiiresti välja võtta. Teisalt jälle, võib-olla nad jäeti sinna urni niikauaks, kui nad vanaks ja valgeks läksid. Eee... see oli kah keelatud mõte, eks ole? Aga äkki neile meeldis seal!

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...