Skip to main content

Urni topiti kümme oravat

Urni topiti kümme oravat - 5 punast ja 5 valget. Ilma tagasi panemata võeti urnist 6 oravat, mis olid kõik valged. Mis värvi on seitsmendana urnist võetav orav? Õigesti vastanud saavad küpsist.

Eile ma sõin. Suure porstu singi-juustusalatit Itaalia Köögis, nii suure, et õhtusöök sisse ei mahtunud. Aga hea oli. Ja siis ma otsin kolm apelsini. Ja sellega seoses räägin ma teile loo kolmest apelsinist. Suxu ostis kolm apelsini. Siis sõi ta ühe ära. Nüüd on alles kaks apelsini.

ÜLIkoolis läheb ikka nii nagu läheb, kolmapäevane l'italiano kontrolltöö läks hästi, muidu läheb kah normaalselt.

Ja mul ei toimu mitte kui midagi sellist, millest rääkida annaks. Millest ma siis räägin... eee... hmm... aaa!

Ma nägin ükspäev unes, et ma sõitsin bussis. Kõigil inimestel seal bussis oli tort näpus, ja need tordid olid kõik kas punased või kollased. Aga minu tort oli roheline. Aga siis ma nägin Leelot, ja tema tort oli sinine. Ja väga nunnu sinine, nii et ma siis kohe ütlesingi talle, et oh kui ilus sinine tort sul on. Mille peale tema vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleksin hull.

Ipp-ipp-hurraaa! Tegelt oli värk selles, et neljapäeval räägiti meile IP aadressidest. Siis kui mul kõht TÄIS oli, ja meel unine. Nooh, vähemalt ei pidanud me seal suurt midagi tegema, ehk kaableid aukudesse toppima, mis on väga hea, sest mulle see kaablite toppimine eriti ei istu. Ma võin seda muidugi teha, niimoodi ilusti, rahulikult. Aga mitte aja ja hinde peale.

Mul on hapukurki!

---
Suxul on hapukurki!

Comments

suxu said…
Ma ise mõtlesin ka muuseas jahu. Nii et kunagi saad küpsist.

Surnud oravatest rääkides, tegelt küll surnud oravatest mitte rääkidest, sest neist rääkimine on keelatud, see seitsmes orav ei pruukinud üleüldse surnud olla. Näiteks võis see urn olla ruumikas, ja õhuaukudega. Ja neid oravaid võidi sealt väga kiiresti välja võtta. Teisalt jälle, võib-olla nad jäeti sinna urni niikauaks, kui nad vanaks ja valgeks läksid. Eee... see oli kah keelatud mõte, eks ole? Aga äkki neile meeldis seal!

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...