Skip to main content

Buona sera!

Come stai?

Mul ei lähe tegelt üldse nii hästi kui võiks. Kurguvalu andis küll veidi järele, aga see-eest on mul nüüd nohu. Kas te ka teate, kui vastik on loengus/praksis olla, kui nina tilgub? Õues, eks ole, või niisama väljaspool loengut saab ilusti nuusata, kodus saab paberi ninna toppida, aga loengus tuleb lihtsalt taskurätikut peos hoida, seda iga minuti tagant kasutada, ja loota, et sa väga rõve ei paista. Ausalt, ma oleks juba peaaegu endale paberi ninna toppinud. Ja siis on mul köha kah. Ja palavik. 37.9 viimati kraadides, aga pärast seda olid mul muidugi külmavärinud, ja nüüd on hea soe olla. Huvitav, kui kõrge palavikuga ma siis täna kah õues ringi tatsasin..

Igatahes, see pole üldse lõbus. Terve suvi olin terve kui purikas, ja nüüd kus ÜLIkool hakkab on igasugu hädad kallal. Homme ma siis kooli ei lähe, õnneks on aint loengud kah.

Aga nüüd lõbusamalt poolelt, täna oli mul Tehisintellekt. Ei olnud sugugi hull. Ja siis oli mul Itaalia keel. See oli tore. Õppejõud küsis, kes on Veneetsias ja Roomas käinud, ja mina sain kohe käe tõsta. :) Ja siis me õppisime numbreid, ja kuulasime Aidat.

Kuu paistab. Täiskuu. Tegelt ta ei ole täiskuu. Ta teeb lihtsalt sellise näo. Täiskuu on ta alles 7-ndal kell 20:42. Jah, ma tean kuu faase peast. Tegelt ei tea, aga selja taga on Tähetorni kalender.

Igatahes, eee... mnjah. Olekski vist tänaseks kõik.

Buona notte!

---

Vaene väike tõbine Suxu.

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.