Skip to main content

Buona sera!

Come stai?

Mul ei lähe tegelt üldse nii hästi kui võiks. Kurguvalu andis küll veidi järele, aga see-eest on mul nüüd nohu. Kas te ka teate, kui vastik on loengus/praksis olla, kui nina tilgub? Õues, eks ole, või niisama väljaspool loengut saab ilusti nuusata, kodus saab paberi ninna toppida, aga loengus tuleb lihtsalt taskurätikut peos hoida, seda iga minuti tagant kasutada, ja loota, et sa väga rõve ei paista. Ausalt, ma oleks juba peaaegu endale paberi ninna toppinud. Ja siis on mul köha kah. Ja palavik. 37.9 viimati kraadides, aga pärast seda olid mul muidugi külmavärinud, ja nüüd on hea soe olla. Huvitav, kui kõrge palavikuga ma siis täna kah õues ringi tatsasin..

Igatahes, see pole üldse lõbus. Terve suvi olin terve kui purikas, ja nüüd kus ÜLIkool hakkab on igasugu hädad kallal. Homme ma siis kooli ei lähe, õnneks on aint loengud kah.

Aga nüüd lõbusamalt poolelt, täna oli mul Tehisintellekt. Ei olnud sugugi hull. Ja siis oli mul Itaalia keel. See oli tore. Õppejõud küsis, kes on Veneetsias ja Roomas käinud, ja mina sain kohe käe tõsta. :) Ja siis me õppisime numbreid, ja kuulasime Aidat.

Kuu paistab. Täiskuu. Tegelt ta ei ole täiskuu. Ta teeb lihtsalt sellise näo. Täiskuu on ta alles 7-ndal kell 20:42. Jah, ma tean kuu faase peast. Tegelt ei tea, aga selja taga on Tähetorni kalender.

Igatahes, eee... mnjah. Olekski vist tänaseks kõik.

Buona notte!

---

Vaene väike tõbine Suxu.

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...