Skip to main content

Sügavad Kalad

Kui hommikul õues kümme kraadi sooja ja udu (mitte Udu; kuigi ta väitis küll, et möödus täna minu majast) oli, siis ma mõtlesin, et kes iganes väitis, et see nädal läheb soojaks, sellel on küll väga vastupidine arusaam mõistest 'soe'. Aga näed, läkski ilusaks - päike tuli välja ja Papu viis vihmavarjugi koju. Isegi soojaks läks ja puha.

Igatahes täna oligi palju lõbusam päev kui eile, täpselt nagu ma lubasin. Kõigepealt oli Tehisintellekt. Seal meile räägiti, et mõned inimesed on pessimistid ja ei usu, et tehisintellekti loomine võimalik on, ja teised optimistid, kes usuvad küll. Nooh, selles mõttes olen ma küll pessimist. (Ei tea kas ma mingis mõttes optimist kah olen?) Vähemalt ei ole ma negatiivne. (Ja see nali oleks palju parem olnud, kui ma seda lõunaajal Papule juba rääkinud poleks.) Ja siis me vaatasime videoklippi robotitest, kes tantsisid. Lehvikutega.

Siis tuli auk, ja me läksime Papuga lõunat sööma. See oli kah tore, sai süüa näiteks. Ja rääkida. Ja vaikida. Ja näost punaseks minna ja hingeldada. (Sest Keegi oli vihmavarju kaasa võtnud ja tahtis seda nüüd koju viia ning Mõni oli liiga heasüdamlik, et teda mitte saata. Ja siis tuli mägi {mitte Mägi}, ja Mõni väsis ära.)

Igatahes, pärast sööki tulid Graafid. Seal sain ma kinnitust faktile, et täpselt nii nagu halb õppejõud suudab hea aine ära rikkuda, võib hea õppejõud mitte kõige toredama aine üsna huvitavaks teha. Me rääkisime maffiast. Võrdlesime omavahel itaalia ja nigeeria maffiat - kui itaalia maffias peamees (kaabuga kriipsujuku) kinni võtta on see kogu maffiale palju tõsisem löök kui nigeeria omale, samas on itaalia maffias asjade korraldamine kergem. Vot nõnda. Hiina triaadidest juttu kahjuks ei olnud. Aga ma arvan, et seal on miskit kolmega tegemist.

Siis tuli itaalia keel. Vaadake kui palju ma juba oskan: Mi chiamo Merli. Sono estone. Sono di Tartu. Sono qui per studiare la lingua e cultura italiana.

Ma arvan (või vähemalt loodan), et tõlget pole vaja.

Siis me laulsime kah. Ärge muretsege ligimeste pärast - ma laulsin vaikselt. ;)

Ja kui kegagi (ja ka Kedagi) peaks huvitama, miks on selle sissekande pealkiri Sügavad Kalad, siis täpselt sama loogika põhjal, miks on mu blogi nimi Everest. Nende Sügavate Kaladega on selline lugu, et 12-ndas klassis sai neist Powerpoint ettekanne tehtud (koos Papuga). Ja see on siiamaani mu lemmik Powerpointi värk, või isegi lemmik ettekande värk, ja kõik need Sügavate Kalade lingid on siiani mu favoriitides (täna koristasin just kaks katkist linki ära). Aga nad on lihtsalt nii lahedad, need Sügavad Kalad. :D

OK, zaux siis tänaseks.

---

Suxu, kellel seekord on šokolaadi. Karlfazeri uus maitse - vaarikate ja jõhvikatega, päris hää! :D

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j