Skip to main content

Huvitav pealkiri

Ma mõtlesin, et äkki kui panen oma sissekandele huvitava pealkirja, siis Udu ja Orav kah kommenteerivad. Kuigi noh, kui tõenäoline see on? 50%? Ma peaks nagu teadma, just täna oli Tõenäosusteooria loeng. Kell 8.15. Ja ma ei jäänudki loengus magama, ja isegi konspekteerisin ja kuulasin ja sain aru ja puha. Päris lahe oli. Aga seda küsimust me jah ei lahanud, et kui suxu paneb oma sissekandele huvitava pealkirja, siis kui suur on tõenäosus, et Udu seda kommenteerib. Või Orav. Papu puhul on asi lihtne - 100%. Või isegi 107%. Või mis sina arvad, Papu?

Igatahes, hommikul oli siis tõenäosusteooria, mis oli huvitav ja kus ma ei jäänudki magama. Siis tuli Graafide prax. See oli kah üsna normaalne. Ma küll natuke pabistasin, sest praxides on tunnikontrollid eelmises praxis võetud materjali peale, millest moodustub eksamihinne, ja mina, vaeseke, eelmise praxi ajal palavikustasin kodus, nii et jah... aga kui ma olin kümme minti seda ülesannet vahtinud, siis ma äkki leidsin (koos õpiku abiga), et P on hulga alamhulkade hulk, ja siis ma lahendasin ülesande ära kah. Loodetavasti ka õigesti. Või vähemalt pool-õigesti. Või umbes nii. Olid jah isomorfsed graafid, või noh, tuli kindlaks teha, kas nad on isomorfsed. Esimeses punktis ei olnud, sest ühel graafil oli vist 6 serva, ja teisel nii palju, et paber mustas. Ja siis nad ei ole isomorfsed, sest isomorfism peab servad säilitama. Ja puha. Saite aru küll, eks ole?

Igatahes, siis käisin vennaga söömas. Sai süüa ja rääkida. Siis ma kiikusin Toomemäel veidi pingiga ja vaatasin üle üht Graafide ülesannet, millest ma praxis aru ei saanud. Sel oli tegemist raadiuse ja diameetriga, ning tõestus käis läbi tsentri. Loogline, eks ole?

Igatahes, ma sain sellest siis aru, ja viimane asi oli võrgutehnoloogia prax. Seal tegime keerupaarikaablit. Cat5 tüüpi vist, kui mitte Cat5e. Igatahes, meie (Katriniga) tegime A tüüpi, seal oli see järjekord siis roheline-valge, roheline, oranž-valge, sinine, sinine-valge, oranž, pruun-valge ja pruun. Vist. Aga kui ma esimesel korral mantlit ära lõikasin, siis ma kogemata lõikasin ühe traadi kah katki. Ja üldse oli jama. Aga lõpuks Katrini abiga sain valmis, ja siis saime vist lanni kah. Marvan. Nõustute?

Seal praxis ma jäin küll peaaegu magama, siis kui meile tähtsat informatsiooni räägiti.

Aga siis ma tuli koju. Jõin Schweppesi (Bitter Lemon), kuulasin Nightwishi, vaatasin Kriminaalset Venemaad, ja nüüd olen siin.

Oh, tegus päev oli.

---
Suxu leiab, et tal oli tegus päev

Comments

suxu said…
Udu ei kommi, sest ta äi viitsi. Nagu ta mulle eile ütles. Ja Orav.. nooh, Orav väitis, et las ma kirjutagu ja tema loeb, aga kui ta ei kommi, siis kust kurat ma tean, kas ta ikka loeb. Oraval oleks kah blogi vaja, siis teaks mis ta viimasel ajal üleüldse teeb. Peale irdumise.

Ja KV-d vaatasin ma sellepärast, et see on nagu meie perekonnatraditsioon (üsna imelik, ma tean), ja jalgpalli ei ole üldse nii mõnus üksi vaadata. Jalgpalli peab koos teistega vaatama, ja soovitatavalt veel nendega, kes sellest veidi huvitatud kah on. Või vähemalt karjuvad, kui pall väravale läheneb..

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...