Skip to main content

Kunstiajalugu

See poiss, kes täna Itaalia keeles minu kõrval istus ja kellega ma rääksin, õpib kunstiajalugu.

Nii. Eile ma jälle ei kirjutanud. Ja kui ma ei kirjuta, siis põhjus võib olla:
a) Ma ei tee päeva jooksul mitte kui miskit huvitavat
b) Mul on kiire päev
c) Ma unustan lihtsalt ära

Tavaliselt on põhjus kas a) + c) või b) + c), sest kui ma mitte miskit huvitavat päeva jooksul ei tee, siis ma suudan miskit mõttetut jama ikka kokku kirjutada. Näiteks täna ei teinud ma kah miskit eriti huvitavat, aga kirjutan ikka.

Tead, ma võin teile numbreid lugeda. Zero, uno, due, tre, quattro, cinque, sei, sette, otto, nove, dieci, undici, dodici, tredici, quattordici, quindici, sedici, diciassette, diciotto, diciannove, venti. Rohkem ei viitsi hetkel. Oskan küll. :) Ma loodan, et need olid õiged kah, 107% kindel ei ole.

Nii. Igatahes, äkki ma lähen ja õpin nüüd. Graafe näiteks. Seda, kuidas teha kindlaks, kas kaks graafi on isomorfsed - tuleb lihtsalt ühe tippudest kinni võtta ja sikutada ja püüda sellest teine graaf teha ilma servi puruks tõmbamata. Vot nii lihtne see ongi. :P

Või ma siis lähen ja teen miskit muud ja ei õpi. ;)

PÄEVATSIKAAT (Tehisintellekti loenguslaidilt): "Inimesed on paralleelprotsessorid."

---
Päikest,
Suxu

Comments

suxu said…
Ega ma ei õppinudki eriti. Printisin vaid paar lk õppematerjali välja, ja lugesin hommikul üle, ja tuletasin meelde, kuidas pagan determinanti arvutati.

Ja kas ma pean vastama sinu kommentaaridele minu blogis, või sinu kommentaaridele sinu blogis, või sinu kommentaaridele hoopis kuskil mujal?

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.