Skip to main content

Esimene

Nii. Minu esimene postitus. Tegelt mul hakkas lihtsalt igav, ja siis ma mõtlesin, et miks ka mitte, teeks endale blogi, ja nii ma siis tegingi. Vaat kuhu igavus viib. Aga nüüd peab Papu kah blogi tegema. Muahahahahahaaa! >:)

Jah, ma olen imelik. Ja uhke selle üle.

Nii, aga tegelt oli mul miskit öelda kah, ma arvan. Kõigepealt halvad uudised. Mul on kurk valus, vat. Ja kas arvate ära, mis sunnik mul kurgu valusaks tegi? Ei olnud jäätis, ei olnud külm jook, tuul kah mitte. Oli hoopis... õun. Külm õun. Kujuta ette! Need vanad sunnikud õunad, neist ei oskaks kohe midagi sellist oodata. Ai kurinahad! Aga nüüd on mul kurk ai-ai, ja möödunud öö veetsin ma enamjaolt neelatades. Noh, eks ma ikka magasin kah. Nii tund või kaks. Ja see kõik on nende sunnikute õunte süü!

Aga heast küljest jälle... ülikool on mõnna. Täna oli mul aint üks loeng, eks ole, algas kell 10.15 ja lõppes kell 11, ja seal öeldi, et see on selles aines esimene ja viimane loeng, materjal on netis olemas, ise loeme ja teeme endale selgeks. Praxid on muidugi kohustuslikud, aga eksamihinde annavad kaks suurt testi. Nii lahe. Nii et nüüd on mul teisipäevad siis vabad. :D

OK, hetkeks on see siis kõik, vaatan kuda välja tuleb.

Olge mõnusad,
Suxu

Comments

Anonymous said…
Teen-teen endale kah, aga mitte kohe. Mul pole lihtsalt mitte midagi öelda. Aga ega vist sul kah pole...

Igatahes on see Ee-Baa-Aus, et sul teispäevad sellised on ja et udul kah teisipäevad sellised on ja et mul on teisipäeval tohhhutu hulk aineid, mis enamasti kattuvad... Ma vist veidi liialdan, aga vahet pole.

Kasuta oma blogi siis hästi ja kirjuta midagi huvitavat kah!
Anonymous said…
This comment has been removed by a blog administrator.
suxu said…
No kuule. Mul on igast asja öelda. Terve pika postituse kirjutasin ja puha. Kui huvitav see kõik on, selles annab küll vaielda.

P.S. Sa tegid mulle kaksikposti(tuse) präägu. Hehee. Ma ühe kustutasin ära. ;)
Laura said…
See olen mina, Mümitröll. Kena jutt sai sul, loodetavasti paraneb kurk kah ära ja sa saad sellest suurest traumast kunagi üle, nuuksti! Papu teadis rääkida, et homme saame nelja ajal kokku. Kas vastab tõele? Nägesh Muumiorus!
Laura said…
Kena jutt sai sul. Loodetavasti paraned siiski varsti oma suurest kurgutraumast. Aga mina käisin täna smugri loengus ja mõtlesin, et püha issand jumal, miks ma oopis smugrit ei õpi?! Ja seda mõtlesin ma ka, et Luna-Closetta oleks üks tore tüdrukunimi. Muidugi mitte minu lapsele :D
Anonymous said…
Ahoi!
Orav siin...minu eelmine comment ei salvestunud, seega kirjutan uue.
Ehh peaks vist sööma minema...või läheks võtaks ühe ÕUNA (see sõna on Suxule). Tegelt, nagu näha, ma pole eriline kirjutaja. Seega teeme nii, et teie kirjutate ja mina loen.
suxu said…
Ohhoo! Kui palju kommente! Ma ei teadnudki, et ma nii populaarne olen. :D

Ja mine võta jah üks ÕUN, Orav. >:) Kes iganes ütles, et 'one apple a day keeps the doctor away' oli väga pahatahtlik inimene, tundub. Või on õuntel minu vastu isiklik vimm.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...