Epistole

Minu lemmik lõunasöögikoht, Postimehe kohvik, pandi kinni. Nüüd pean ma iga päev uurima seda lehte siin ja mõtlema, kuhu minna. Pealegi, ma pole leidnud ühtegi teist nii head kohta, nagu oli Postimehe Kohvik. Häid kohti on küll, aga sellist valikut ja kombineerimist ei ole. Postimehe kohvikus oli alati kolm-neli lihaasja, siis sai valida, mida sinna kõrvale võtta, kas kartul või riis või tatar, ja salati sai ka ise valida. Suppe oli ka ja võileibu ja kartulisalatit. Valik missugune. Ja toidud olid imehead. Sellist üleküpsetatud liha või mee-sidruni-ingveri kana ei saa ma vist enam kuskilt. Teeks ise, kui oskaks.  Lisaks oli kohvik iga päev kella 16ni lahti. Mul on aga selline halb harjumus, et kui tööd palju, siis ma ei jõua alati "enne pimedat" lõunal käidud. Enamus lõunapakkumisi on aga kella kolmeni. See enne pimedat ei olegi tegelikult päris nali, sest kesktalvel võib täitsa vabalt juhtuda, et kui ma lõunalt tagasi vantsin, hakkab õues vaikselt hämarduma.  Ma olen om...

Ma olen tähele pannud, et paljudele R. sõpradele ja sugulastele meeldib ootamatult külla tulla. Mõned tulevad nii, et helistavad ette, et on läheduses, kas võiks läbi hüpata. Teised jälle helistavad, et me oleme viie minuti pärast kohal. Mina satun siis tavaliselt paanikasse, kukun kiirkoristama ja ahastan. Kui R. on üksi kodus, siis ta tavaliselt eriti ei korista, seega ma ahastan alles hiljem, kui ma saan teada, et meil käisid külalised ja kõik oli sassis. Üks lahendus sellele oleks muidugi see, et hoida oma kodu pidevalt tipp-topp korras, aga siis ma peaksin ka pidevalt koristama, mida ma küll ei viitsi. Niigi on mul tunne, et ma pesen kogu aeg nõusid, aga sellegipoolest on alati valamus hunnik musti nõusid, eriti just siis, kui keegi külla tuleb ja mind kodus ei ole.  Miks see mind tagantjärele ahastama paneb? Ma ei taha, et külalised arvaksid, et ma olen nüüd üks hullult laisk ja halb perenaine, kes üldse ei viitsi koristada, mis siis, et selles väike tõetera sees on. Ma t...

13.08 oli Tartu Toidufestival. Alguses ma ei tahtnud sinna minna, sest ilm polnud sugugi kutsuv, aga siis mõtlesin, et käin ikka ära, ema lubas ka seltsiks tulla. Tegemist oli siis toidulaadaga, umbes nagu Hansalaat, aga ainult toit. Paar minikohvikut oli ka, päris kohvikute minivariandid. Võimalik, et osa müüjatest oli selleks ajaks juba ära läinud, aga mina sain ka endale meelepärast, ehk siis Võrumaa karaskit (juustu-ürdi oma, kanepiseemnetega oli kahjuks otsas) ja kaks väikest (mitte-Võrumaa) juustukera. Istusime natuke kohvikus Muinasjutt ka.  14.08 oli Tammelinna kodukohvikute päev. Enne seda oli meil ka väike kolimine, ehk meile toodi mõned kastid, aga see käis väga kähku. Pärast seda ma siis vaikselt asutasin end minema, ise kogu aja arvates, et R. tuleb minuga kaasa. Eks ta oleks ka tulnud, aga ta ütles, et temale sellised asjad väga ei istu, aga ta tuleb kaasa, kui ma seda soovin - ma siis sain natuke pahaseks, et miks ta mulle seda enne ei võinud öelda. Tülli me õnneks...

Suvepäev(ad) olid toredad. Algus oli küll natuke vihmane; mul oli juba tööle jõudes üks jalg märg, sest mul üks king laseb vett läbi. Puhkemaj a koht oli üpris kena; ruumi oli küll vist natuke vähem kui eelmiste aastate kohtades, ehk seal ei olnud sellist avarust, aga muidu oli okei. Vihma enam ei sadanud, aga rohi oli väga märg ja läks ruttu mudaseks. Mõnda aega chillisin niisama; siis hakkas külm ja ma läksin Mölkk y-t mängima.  Pärast seda sai natuke jälle puhatud ja söödud . Kui tünnisa un valmis sai, siis läksi me sinna - korraga mahtus meid tünni seitse . Eelmine aasta, ma mäletan, ma istusin muutuva koosseisuga terve õhtu tünnis, aga seekord hakkas kuidagi liiga palav ja ma käisin vahep eal väljas tuulutamas. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja sauna ees päikese käes istudes oli päris mõnus olla ; aga tuule käes hakkas jälle jahe. Mingi aeg tulin siis tünnist välja - päris saun oli ka, aga sinna ma ei läinudki - ja vahetasin riided ära. Kui ma paar tundi hiljem gri...

Viimasel puhkuse nädalal ma nii palju enam ei laiselnud. Rentisime auto ja tegime ühepäevareise Tartu ümbruses. Kunagi oli mõte, et läheks see aasta Hiiumaale, aga lükkasime selle plaani edasi, mitmel põhjusel. Esiteks ei tahtnud R. nii pikalt samas suunas sõita (oleks vist pidanud ühe päevaga Haapsallu sõitma), teiseks hoidsime sel moel kokku hotelliraha ja kolmandaks ka see, et kuna meie maja on praegu renoveerimisel, siis ei tahtnud nii pikalt kodust ära minna, et äkki on vaja töömehi sisse lasta vms.  Seega siis tegime plaanid ümber ja mina mõtlesin välja nelja päeva marsruudid, et kuhu minna ja mida teha. Esmaspäev, 25. juuli Ilm oli palav ja lämbe. Õhk ei liikunud ülde. Mul oli kogu aeg tunne, et kohe-kohe tuleb äike, aga tuli alles öösel. Auto saime kätte kell 12, liikuma hakkasime kuskil ühe-kahe vahel. Poes käisime ka, vett ja küpsist jms ostmas ja ma tegin poele mitu ringi peale otsides niiskeid salvrätte. See oli üks toode, mida ma alati poodidest otsima pean, sest...

Ja nüüd hakkabki see minu tore laisk elu lõpule jõudma, kuna täna on puhkuse viimane päev. Puhkust oli seekord lausa 4 nädalat, ma pole vist oma varsti 7 tööaasta jooksul kordagi kogu puhkust ühes jutis välja võtnud, vähemalt ei mäleta küll, et oleks. Mõni aasta ei lubatud ka, aga tavaliselt ma olen ikka vähemalt ühe nädala varuks jätnud, et sügisel ka midagi toredat teha. Aga seekord sai siis teistmoodi tehtud.  Tulemus oli selline, et esimesed kolm nädalat ma laisklesin niisama ja see oli päris tore. Magasin kaua, siis sõin rahulikult hommikust ja lugesin NatGeo'd ja enne kui arugi sain, oli kell juba 3 päeval. Seejärel ma mõtisklesin, et kuhu küll minna ja mida teha, ja siis nii umbes viie-kuue paiku suutsin majast välja saada; enam-jaolt läksin linna peale, sain vanematega kokku ja käisime kuskil kohvikus. Eks erandeid oli ka, mõni päev sai isegi vist midagi produktiivset tehtud, aga enamjaolt mitte.  Kusjuures, ma panin iga päev kirja kah, mis tehtud sai, et kui päras...

Mu blogist saab varsti kokandusblogi, kui ma nii jätkan. Aga mis teha, mulle meeldib süüa ja kui aega on, siis ka süüa teha. Pealegi leidsin ma ühe lihtsalt imelise retsepti, mille tulemus oli lihtsalt imeline suvikõrvitsa-juustu pirukas. Kui esimese ampsu võtsin, siis mõtlesin, et mmm, ma pole ammu midagi nii head söönud.  Retsept on siin: http://www.nami-nami.ee/retsept/11408/parmesani_suvikorvitsapirukas Toore küüslaugu asemel panin toorjuustu küüglauguga ja küpsetamise alguses viskas korraks lõhna üles ja ma ehmatasin ära, et saab äkki liiga küüslaugune, aga ei saanud. Suvikõrvitsaid oli mul 3 väikest, aga täpselt ei tea, palju kaal kokku oli. Küpsetasin natuke teisiti, kui retseptis öeldud, kokku umbes sama aeg, aga peale valasin juustu hiljem, u. 7-10 min enne lõppu.  Nämma-nämma-nämma. Isegi R. sõi ühe tüki ja teatas, et kui siin liha ka oleks, siis annaks pitsa mõõdu välja. Ta on mul selline karnivoor jah. Tegin tema jaoks ka viineripirukaid (need talle maitsesid...

Tegin nimekirja toitudest, mida ma igapäevaselt valmistan. Need road, mida ma olen proovinud korra või kaks, jätsin nimekirjast välja. * hakklihakaste (valge vs punane) - siin on kaks varianti, kas teha kaste jahu ja hapukoorega, või mõne pastakastmega (tomat + köögiviljad/ürdid/jms). Mulle endale meeldib tomatiga variant rohkem, R-le aga tavaline. Osad tomatipastad talle üldse ei maitse. Kõrvale on tavaliselt makaron ja kui veab, siis salat kah. * kotletid - tavalised hakklihakotletid, kuhu ma mõnikord ka juustu sisse panen. * tatrapuder hakklihaga - mina lisaks sinna veel päikesekuivatatud tomatit, aga kuna R-le jälle ei meeldi, siis lisan ainult oma portsule. Aga sellest pole hullu. * grillvorst, viiner, lihapall, pihv - ühesõnaga mingi valmis lihatoode, mille mina lihtsalt ahjus soojaks lasen. Kõrvale on tavaliselt friikas, mis on ainus kartul, mida ma valmistan, sest ma ei oska kartulit koorida. Koorega keedetud kartulit olen ka vist korra teinud.  * ahjuliha - lemmi...

Panen siia nüüd paar pildikest ka oma hiljutistest salatitest: 1) Pastasalati singiga, lisaks veel juust (vist sulatatud juustu kujul või oli riivjuust ), tomat ja beebispinat.  2) S alat singi, mozzarella ja virsikuga, lisaks tomat. Salatiks on jälle beebispinat, sest seda jäi eelmisest korrast üle (ja see maitseb mulle). See kord läks õli-veiniäädika kast e ka peale . 3) Itaalia lipu salat: beebispinat, tomat ja kodujuust. Peal õlikast e. Kuna R-le veidiäädikas ei istu, siis selle jätsin ära. (Tema sõi vist küll ainul t tomatit .)  

Otsustasin ükspäev lasagnet teha. See oli tegelikult enne mu sünnipäeva, kuskil juuni alguses vist või mai lõpus. Ma polnud nii ammu lasagnet teinud ja üldse kordagi seda päris üksinda teinud. Aga ma ei kartnud (eriti). Tegin siis hakklihakastme tomatipastaga, või pigem sellise pastakastmega, kus olid lisaks tomatile ka muud köögiviljad juba sees. Seejärel tegin bešamellkastme juustuga, mida kurinahka tuli u. 15 min pidevalt segada ja mis sellegipoolest põhja kõrbes natuke. Siis võtsin ahjuvormi ja ladusin sinna kihiti pastaplaate. Tuli neli kihti. Peale raputasin veel riivjuustu ja siis läks see asi ahju. Piilusin teda ahjus natukese aja pärast, kees ja mulises teine. Kui välja võtsin oli juust peal mitte niivõrd kuldpruun, kuivõrd kuldmust, aga lasagne tuli väga hea. Ikka tõsiselt nämma. R-le ka maitses ja talle jäigi suurem osa sellest järgnevatel õhtutel, kus mina käisin külas või niisama väljas söömas. Pooled plaadid jäid veel üle, seega ükskord teen kindlasti veel, aga tõenäolise...

Mul oli vahepeal sünnipäev, neli päeva lausa. Reede õhtul tulid sõbrad külla. Külmlaua toidud tellisin, soojaks roa ks tegin viinereid. Ma küll vahepeal mõtlesin, et teek s ise ka midagi, nt võileivatordi tuunikalaga, aga see sünnipäevale eelnev nädal oli üsna kiire ja ei jõudnud/viitsinud. Tegelikult ma ei te adnud kuni kolmapäeva keskpäevani, mis päeval see sõpradega kokku saamine ikka on, kas reede või esmaspäev , ja toidud pidin ma reede jaoks ära telli ma hiljemalt kolmapäeval kell neli. Aga siis sai asjasse ikka selgust ja sain to idud te llitud ja kõik läks to redast i. R. andis mulle kingituse ka üle, kolm rongimängu laiendust ja ühte nei st (Holl and) me osa seltskonnaga ka mängisime. Laup äev (õige päev) oli selline rahulik päev. Ilm oli päris kole, külm ja laussadu. M a ei mäletagi, et mu sünnipäeval oleks kunagi enne nii kole ilm olnud. Pilves sünnipäevi on küll olnud ja eks sadanud on ka, aga mitte nüüd päris niimoodi. Aga mind see te gelikult ei häirinud, olin terve ...

Ma vilistlaste päeval tegelikult väga ei osalenud, loengutel ja muuseumis ei käinud. Oleks olnud kamp, kellega minna, siis oleks võib-olla isegi läinud. Ema käis koos oma kursakatega, aga mina isegi ei tea täpselt, kes mu kursusel olid. Oleks võinud ju omal ajal rohkem kursakatega läbi käia, aga kuna ma olin mina, siis ma ei teinud seda. Aga õhtul läksin linna küll. Hüppasin ka korraks Kvartalisse sisse, astusin kolm sammu, märkasin ilusat seelikut, proovisin selga ja ostsin ära. Päriselt ka. No võib-olla oli viis sammu ka, aga ikkagi. Tegelikult on see vist ainus viis, kuidas leiab ilusaid riideid. Sest kui ma lähen poodi eesmärgiga osta midagi kindlat, siis ma võin viis poodi läbi käia, aga ikka seda päris õiget asja ei leia. Aga kui ma lihtsalt põikan kuhugi sisse, et vaadata, mida toredat seal on, siis aeg-ajalt seal tõesti ongi midagi toredat.  Seejärel läksime (koos emaga) Ülikooli peahoone ette, kus sai kuulata Jääääre kontserti. Istusime maja ees piirde peal, kuulasime ...

Väga hea supi, kusjuures. Ehk siis kirjutan natuke neist toredatest roogadest, millega ma viimasel ajal hakkama olen saanud.  * tom kha supp - kana, kookospiim, seenekesed ja tomatid pluss spetsiaalne maitseaine segu. Teha oli üpris lihtne ja tulemus oli nämma. Mulle maitses, R-le mitte. Seega pidingi oma supi ise ära sööma, aga mul polnud selle vastu midagi, sest see oli nämma. Hiljem ma sain veel mitu korda sinihallitusjuustuga seenekesi teha, sest mul jäi neid üle.  * ahjuliha - ükspäev jäi poes silma ürdivõi marinaadis liha. Võtsin, pistsin ahju, võtsin välja, pistsin suhu - oli hea. Seega ma tegin seda veel korra. Liha oli suur ja vägev kui ahju läks ning mitte enam eriti suur kui välja tuli, aga hea oli ta küll. Kõrvale tegin friikaid ja salatit. * kotletid - ma miskipärast arvasin, et kotlette on keeruline teha. Ei olnud. Hakkliha, sai, hapukoor, muna kõik kokku, siis sõrmused sõrmest ja sõtkuma. Igal juhul oli seda sõtkuda ja vormida palju lihtsam kui tainast. Ai...

Mu telefon läks eile katki. Kuna ta oli aga juba mõnda aega kleeplindiga parandatud, siis ma olin selleks sündmuseks ette valmistanud ja laenanud oma õelt tema vana telefoni. Õel on nüüd nutikas, aga vana telefon on ka töötav ja korralik ja lisaks ka nunnu. Ma isegi suutsin oma telefoniraamatu kaardile kopeerida ja uude telefoni üle viia.  Huvitaval viisil läks telefon muidu katki. Ma ise eeldasin, et ta läheb ükspäev lihtsalt pooleks. Aga tema oli ilus ja terve ja muidu töötas, ainult et välja ei saanud helistada. Seda ma ei tea, kas sisse sai, ei proovinud. Igatahes, ma siis võtsin sahtlist kohe teise telefoni, tõstsin kaardi ümber ja nüüd on mul jälle töötav telefon.  Keegi võiks mulle ka nutika kinkida. Ise ma seda ei ostaks, sest mulle ei meeldi nutikad. Aga ma tean mitut inimest, kellele on nutikas kingitud ja siis on see neile meeldima hakanud.  Täna pakkus ema mulle veel oma vana telefoni, mis oli ka minu vana telefon - minu esimene telefon, keskkoolis sain ...

Tegin täna tähesaiu ( http://toidutare.ee/kasutajate_retseptid/10B77/ ), neli plaaditäit, nelja eri moosiga: õunamoos, pohlamoos (pohlasalat tegelikult), maasika-toormoos ja mustsõstramoos. Meil on tegelikult üks pannkoogimoos ka, aga seda ei tahtnud lahti teha. Ega ma seda enne ei teadnud, et neil selline nimi on; lihtsalt me olime emaga neid varemalt teinud, isegi vorm oli meil selle jaoks. Mina mäletasin ainult, et midagi tuli lõigata ja voltida, aga kuidas täpselt, seda mitte. R. otsis siis retsepti üles. Pärast ma muuseas avastasin, et tähesaia retsept oli taigna ümbrispaberil kah. Päris head tulid; pohla ja õunaga maitsevad mulle kõige rohkem. Paar päeva tagasi tegin smuutit (banaan, ananass, pirn, viinamarjamahl, jõhvikas). Juba enne mikserdamist oli väga ilus. Jõhvikad sobisid kannuga hästi kokku, mõlemad sellised ilusad läikivpunased. Smuuti tuli täna jõhvikatele roosa. Ma tol hetkel mõtlesin, et imelik, et nii ammu pole enam smuutit teinud, vanasti tegin ju kogu aeg. Aga si...