Epistole

Ja nüüd hakkabki see minu tore laisk elu lõpule jõudma, kuna täna on puhkuse viimane päev. Puhkust oli seekord lausa 4 nädalat, ma pole vist oma varsti 7 tööaasta jooksul kordagi kogu puhkust ühes jutis välja võtnud, vähemalt ei mäleta küll, et oleks. Mõni aasta ei lubatud ka, aga tavaliselt ma olen ikka vähemalt ühe nädala varuks jätnud, et sügisel ka midagi toredat teha. Aga seekord sai siis teistmoodi tehtud.  Tulemus oli selline, et esimesed kolm nädalat ma laisklesin niisama ja see oli päris tore. Magasin kaua, siis sõin rahulikult hommikust ja lugesin NatGeo'd ja enne kui arugi sain, oli kell juba 3 päeval. Seejärel ma mõtisklesin, et kuhu küll minna ja mida teha, ja siis nii umbes viie-kuue paiku suutsin majast välja saada; enam-jaolt läksin linna peale, sain vanematega kokku ja käisime kuskil kohvikus. Eks erandeid oli ka, mõni päev sai isegi vist midagi produktiivset tehtud, aga enamjaolt mitte.  Kusjuures, ma panin iga päev kirja kah, mis tehtud sai, et kui päras...

Mu blogist saab varsti kokandusblogi, kui ma nii jätkan. Aga mis teha, mulle meeldib süüa ja kui aega on, siis ka süüa teha. Pealegi leidsin ma ühe lihtsalt imelise retsepti, mille tulemus oli lihtsalt imeline suvikõrvitsa-juustu pirukas. Kui esimese ampsu võtsin, siis mõtlesin, et mmm, ma pole ammu midagi nii head söönud.  Retsept on siin: http://www.nami-nami.ee/retsept/11408/parmesani_suvikorvitsapirukas Toore küüslaugu asemel panin toorjuustu küüglauguga ja küpsetamise alguses viskas korraks lõhna üles ja ma ehmatasin ära, et saab äkki liiga küüslaugune, aga ei saanud. Suvikõrvitsaid oli mul 3 väikest, aga täpselt ei tea, palju kaal kokku oli. Küpsetasin natuke teisiti, kui retseptis öeldud, kokku umbes sama aeg, aga peale valasin juustu hiljem, u. 7-10 min enne lõppu.  Nämma-nämma-nämma. Isegi R. sõi ühe tüki ja teatas, et kui siin liha ka oleks, siis annaks pitsa mõõdu välja. Ta on mul selline karnivoor jah. Tegin tema jaoks ka viineripirukaid (need talle maitsesid...

Tegin nimekirja toitudest, mida ma igapäevaselt valmistan. Need road, mida ma olen proovinud korra või kaks, jätsin nimekirjast välja. * hakklihakaste (valge vs punane) - siin on kaks varianti, kas teha kaste jahu ja hapukoorega, või mõne pastakastmega (tomat + köögiviljad/ürdid/jms). Mulle endale meeldib tomatiga variant rohkem, R-le aga tavaline. Osad tomatipastad talle üldse ei maitse. Kõrvale on tavaliselt makaron ja kui veab, siis salat kah. * kotletid - tavalised hakklihakotletid, kuhu ma mõnikord ka juustu sisse panen. * tatrapuder hakklihaga - mina lisaks sinna veel päikesekuivatatud tomatit, aga kuna R-le jälle ei meeldi, siis lisan ainult oma portsule. Aga sellest pole hullu. * grillvorst, viiner, lihapall, pihv - ühesõnaga mingi valmis lihatoode, mille mina lihtsalt ahjus soojaks lasen. Kõrvale on tavaliselt friikas, mis on ainus kartul, mida ma valmistan, sest ma ei oska kartulit koorida. Koorega keedetud kartulit olen ka vist korra teinud.  * ahjuliha - lemmi...

Panen siia nüüd paar pildikest ka oma hiljutistest salatitest: 1) Pastasalati singiga, lisaks veel juust (vist sulatatud juustu kujul või oli riivjuust ), tomat ja beebispinat.  2) S alat singi, mozzarella ja virsikuga, lisaks tomat. Salatiks on jälle beebispinat, sest seda jäi eelmisest korrast üle (ja see maitseb mulle). See kord läks õli-veiniäädika kast e ka peale . 3) Itaalia lipu salat: beebispinat, tomat ja kodujuust. Peal õlikast e. Kuna R-le veidiäädikas ei istu, siis selle jätsin ära. (Tema sõi vist küll ainul t tomatit .)  

Otsustasin ükspäev lasagnet teha. See oli tegelikult enne mu sünnipäeva, kuskil juuni alguses vist või mai lõpus. Ma polnud nii ammu lasagnet teinud ja üldse kordagi seda päris üksinda teinud. Aga ma ei kartnud (eriti). Tegin siis hakklihakastme tomatipastaga, või pigem sellise pastakastmega, kus olid lisaks tomatile ka muud köögiviljad juba sees. Seejärel tegin bešamellkastme juustuga, mida kurinahka tuli u. 15 min pidevalt segada ja mis sellegipoolest põhja kõrbes natuke. Siis võtsin ahjuvormi ja ladusin sinna kihiti pastaplaate. Tuli neli kihti. Peale raputasin veel riivjuustu ja siis läks see asi ahju. Piilusin teda ahjus natukese aja pärast, kees ja mulises teine. Kui välja võtsin oli juust peal mitte niivõrd kuldpruun, kuivõrd kuldmust, aga lasagne tuli väga hea. Ikka tõsiselt nämma. R-le ka maitses ja talle jäigi suurem osa sellest järgnevatel õhtutel, kus mina käisin külas või niisama väljas söömas. Pooled plaadid jäid veel üle, seega ükskord teen kindlasti veel, aga tõenäolise...

Mul oli vahepeal sünnipäev, neli päeva lausa. Reede õhtul tulid sõbrad külla. Külmlaua toidud tellisin, soojaks roa ks tegin viinereid. Ma küll vahepeal mõtlesin, et teek s ise ka midagi, nt võileivatordi tuunikalaga, aga see sünnipäevale eelnev nädal oli üsna kiire ja ei jõudnud/viitsinud. Tegelikult ma ei te adnud kuni kolmapäeva keskpäevani, mis päeval see sõpradega kokku saamine ikka on, kas reede või esmaspäev , ja toidud pidin ma reede jaoks ära telli ma hiljemalt kolmapäeval kell neli. Aga siis sai asjasse ikka selgust ja sain to idud te llitud ja kõik läks to redast i. R. andis mulle kingituse ka üle, kolm rongimängu laiendust ja ühte nei st (Holl and) me osa seltskonnaga ka mängisime. Laup äev (õige päev) oli selline rahulik päev. Ilm oli päris kole, külm ja laussadu. M a ei mäletagi, et mu sünnipäeval oleks kunagi enne nii kole ilm olnud. Pilves sünnipäevi on küll olnud ja eks sadanud on ka, aga mitte nüüd päris niimoodi. Aga mind see te gelikult ei häirinud, olin terve ...

Ma vilistlaste päeval tegelikult väga ei osalenud, loengutel ja muuseumis ei käinud. Oleks olnud kamp, kellega minna, siis oleks võib-olla isegi läinud. Ema käis koos oma kursakatega, aga mina isegi ei tea täpselt, kes mu kursusel olid. Oleks võinud ju omal ajal rohkem kursakatega läbi käia, aga kuna ma olin mina, siis ma ei teinud seda. Aga õhtul läksin linna küll. Hüppasin ka korraks Kvartalisse sisse, astusin kolm sammu, märkasin ilusat seelikut, proovisin selga ja ostsin ära. Päriselt ka. No võib-olla oli viis sammu ka, aga ikkagi. Tegelikult on see vist ainus viis, kuidas leiab ilusaid riideid. Sest kui ma lähen poodi eesmärgiga osta midagi kindlat, siis ma võin viis poodi läbi käia, aga ikka seda päris õiget asja ei leia. Aga kui ma lihtsalt põikan kuhugi sisse, et vaadata, mida toredat seal on, siis aeg-ajalt seal tõesti ongi midagi toredat.  Seejärel läksime (koos emaga) Ülikooli peahoone ette, kus sai kuulata Jääääre kontserti. Istusime maja ees piirde peal, kuulasime ...

Väga hea supi, kusjuures. Ehk siis kirjutan natuke neist toredatest roogadest, millega ma viimasel ajal hakkama olen saanud.  * tom kha supp - kana, kookospiim, seenekesed ja tomatid pluss spetsiaalne maitseaine segu. Teha oli üpris lihtne ja tulemus oli nämma. Mulle maitses, R-le mitte. Seega pidingi oma supi ise ära sööma, aga mul polnud selle vastu midagi, sest see oli nämma. Hiljem ma sain veel mitu korda sinihallitusjuustuga seenekesi teha, sest mul jäi neid üle.  * ahjuliha - ükspäev jäi poes silma ürdivõi marinaadis liha. Võtsin, pistsin ahju, võtsin välja, pistsin suhu - oli hea. Seega ma tegin seda veel korra. Liha oli suur ja vägev kui ahju läks ning mitte enam eriti suur kui välja tuli, aga hea oli ta küll. Kõrvale tegin friikaid ja salatit. * kotletid - ma miskipärast arvasin, et kotlette on keeruline teha. Ei olnud. Hakkliha, sai, hapukoor, muna kõik kokku, siis sõrmused sõrmest ja sõtkuma. Igal juhul oli seda sõtkuda ja vormida palju lihtsam kui tainast. Ai...

Mu telefon läks eile katki. Kuna ta oli aga juba mõnda aega kleeplindiga parandatud, siis ma olin selleks sündmuseks ette valmistanud ja laenanud oma õelt tema vana telefoni. Õel on nüüd nutikas, aga vana telefon on ka töötav ja korralik ja lisaks ka nunnu. Ma isegi suutsin oma telefoniraamatu kaardile kopeerida ja uude telefoni üle viia.  Huvitaval viisil läks telefon muidu katki. Ma ise eeldasin, et ta läheb ükspäev lihtsalt pooleks. Aga tema oli ilus ja terve ja muidu töötas, ainult et välja ei saanud helistada. Seda ma ei tea, kas sisse sai, ei proovinud. Igatahes, ma siis võtsin sahtlist kohe teise telefoni, tõstsin kaardi ümber ja nüüd on mul jälle töötav telefon.  Keegi võiks mulle ka nutika kinkida. Ise ma seda ei ostaks, sest mulle ei meeldi nutikad. Aga ma tean mitut inimest, kellele on nutikas kingitud ja siis on see neile meeldima hakanud.  Täna pakkus ema mulle veel oma vana telefoni, mis oli ka minu vana telefon - minu esimene telefon, keskkoolis sain ...

Tegin täna tähesaiu ( http://toidutare.ee/kasutajate_retseptid/10B77/ ), neli plaaditäit, nelja eri moosiga: õunamoos, pohlamoos (pohlasalat tegelikult), maasika-toormoos ja mustsõstramoos. Meil on tegelikult üks pannkoogimoos ka, aga seda ei tahtnud lahti teha. Ega ma seda enne ei teadnud, et neil selline nimi on; lihtsalt me olime emaga neid varemalt teinud, isegi vorm oli meil selle jaoks. Mina mäletasin ainult, et midagi tuli lõigata ja voltida, aga kuidas täpselt, seda mitte. R. otsis siis retsepti üles. Pärast ma muuseas avastasin, et tähesaia retsept oli taigna ümbrispaberil kah. Päris head tulid; pohla ja õunaga maitsevad mulle kõige rohkem. Paar päeva tagasi tegin smuutit (banaan, ananass, pirn, viinamarjamahl, jõhvikas). Juba enne mikserdamist oli väga ilus. Jõhvikad sobisid kannuga hästi kokku, mõlemad sellised ilusad läikivpunased. Smuuti tuli täna jõhvikatele roosa. Ma tol hetkel mõtlesin, et imelik, et nii ammu pole enam smuutit teinud, vanasti tegin ju kogu aeg. Aga si...

Taaskord aeg anda mõned lubadused ja teha kokkuvõte eelmise aasta omadest. 2015. aasta lubadused : * ole õnnelik - tehtud; oli muidugi paremaid aegu ja halvemaid aegu, aga kokkuvõttes ikkagi olin igal ajal õnnelik. Selles mõttes, et minu definitsiooni järgi ei ole nii, et üks päev olen õnnelik ja teine päev mitte, vaid õnnelik olemine on sellises laiemas mõistes - ja laiemas mõistes olen ma kogu aeg üsna õnnelik olnud.  * tee vähem draamat - mnjah, ma pole kindel. Vist mitte. Üpris dramaatiline aasta oli. Ma saan enda kaitseks öelda ainult seda, et ma ei olnud ainus, kes draamat tegi. Ja tõenäoliselt oli suurem osa draamast ka suuremate asjade pärast. * otsi ja/või osta endale oma kodu - R. ütles mulle selle lubaduse kohta, et miks seal see "või" vahel on. Ja nagu välja tuli, ei läinudki seda võid vaja. Ehk siis jah, oma kodu on nüüd olemas. Selle aasta Tegu. See läks tõesti väga hästi, ehk siis ma olen oma uue koduga väga rahul.  * käi kuskil saarel või üle mere...

Eelmisel reedel (oli vist) mõtlesin, et teeks ahjupraadi. Olen nüüd oma ahjuga rohkem sõbrunenud ja leidnud, et ta on tore ahi. Seega reedel tulin ma koju ja siis läksime koos poodi ja ostsime muuhulgas ka selle ahjuprae. Ma siis tulin rõõmsalt koju, puhkasin veidi, siis pakkisime asjad lahti ja umbes kella kaheksa paiku hakkasin õhtusööki tegema. Olen harjunud sellega, et viskan miskit pannile või potti ja see on varsti valmis. Loen ma siis ahjuprae pealt, et kuidas valmistada - küpsetage ahjus 1,5 kuni 2 h. Kaks tundi?! Ma saan süüa alles kahe tunni pärast?! Korraks mõtlesin, et jätaks liha teiseks korraks ja teeks miskit muud, aga siis tegin ikkagi liha. Ja küpsetasingi 2 h. Päris hea tuli.  Kusjuures seal juhendis oli veel öeldud, et 15 min enne küpsetamise lõppu tõsta temperatuur 20C kõrgemaks ja pöörata lihal teine külg. Aga liha oli ju küpsetuskarbis kile all (mille sisse ma augud tegin). Kuidas ma seda hakkan pöörama? Seega ma siis ei pööranudki. Alumine pool oli natuke k...

Tegin täna õunakooki. Mitte otseselt advendi pärast, vaid pigem seetõttu, et eile ei jõudnud. Tegin siis biskviiti, sest küpsetuspulbrit/sidrunhapet ei olnud, ainult suhkrut ja jahu ja juhuslikult ka muna, ning ma nagu mäletasin, et kunagi sain ma sellega ka hakkama. Nüüd ma pole enam kindel, et ma õigesti mäletasin.  Loomulikult sattus mul kollane valge hulka, suhkur sattus ka kuidagi valge hulka (sest ma arvasin, et ta käib sinna), mõneks ajaks sattus sinna ka mikser; lõpuks ma igatahes andsin alla, valasin kõik kokku ja mikserdasin segamini. Siis valasin taigna vormi, õunad taignasse ja puistasin suhkrut ja kaneeli õuntele. Siis läks kogu kupatus ahju ja seal ta küpses u. 40 min ja nägi vahepeal täitsa kobe välja.  (E simene kord, muideks, kui ma oma ahju kasutasin. Lihtne oli . Ahju juhendis oli täpselt öeld ud , milline t emperatuur ja funktsioon ja tasand biskviidile panna. )   Hiljem ta loomulikult kukkus kokku (ma arvan, tundus kuidagi selline) ja söömise...

Käisin reedel hambaarsti juures. Ja mitte lihtsalt kontrollis, vaid asja pärast, o li üks auguke. Eelmine kord käisin ma asja pärast hambaarstil 11 aastat tagasi. Ja see oli nii hull (tegelikult see ei olnud hull, aga mina vist natuke olin), et siis ma tegin 7-aastase pausi ja uuesti läksin hambaarsti juurde mai 2011. Tol korral vaadati mu hambad üle ja taheti hullupööra mu tarkusehambad ära võtta. Eks nad tegelikult tegidki haiget ja teevad siiamaani aeg-ajalt, aga juba paljas mõte nende ära opereerimisest on hullem kui see, et ma pean vahepeal ühe suupoolega sööma. Tol 2011 kevadel olin ma igal juhul nördinud, et ühtegi auku ei olnudki, ja siis jäi jälle neli aastat vahele.  Tänavu ma käisin siis eelmine kuu kontrollis ja arst oli palju toredam ja põhjalikum kui viimati. Tegelikult oli täiesti juhus, et ma selle arsti sain, sest see arst, kelle juurde ma aja sain, oli tol päeval haige. Igatahes, siis ta juba torkis mu hambaid põhjalikult ja õde pani kõik ilusti kirja ja puha....

Tegin täna leivasuppi. Eelmisel pühapäeval soolaleivaks saadud leib oli vahepeal kivikõvastunud - kas paberkott ei kaitse leiba selle eest? - nii et mul ei jäänud muud üle, kui see ära keeta supiks. Lisaks panin ka 2 õuna, kaneeli ja rosinad. Vett ja suhkrut ka. Serveerisin vahustamata vahukoorega - millest tekkis huvitav arutelu R-ga, et kas vahukoort, mis pole vahustatud, tohib vahukooreks nimetada? Ehk peaks see olema hoopis vahuta koor, seda ega ta ei vahutanud küll.  Igatahes, supp tuli päris hea, mis oli üllatav - kuna mina olin ju see, kes selle valmis tegi. Ma kartsin küll, et tuleb mingi võeh plöga, aga tegelikult tuli täitsa söödav plöga. :) Retsept kah, kui kedagi huvitab: http://www.nami-nami.ee/retsept/8984/maitsev_leivasupp_ountega Üritasime täna ka kahte tuppa lampe valida, aga miskipärast meie arvamused ei tahtnud kuidagi ühtida. Mulle ei meeldinud R. valitud lambid ja temale ei meeldinud minu valitud. Lõpuks leidsime ühe sellise (magamistuppa), millega R. kah...

Oleme nüüd umbes-täpselt kuu aega uues kodus elanud. Hakkame sellega vaikselt juba harjuma. Kaks tuba on nüüd põhimõtteliselt paigas, magamistoast on veel riidekapid puudu ja muusika/külaliste tuba on jätkuvalt kaste täis, kuigi osad neid on tühjad, sest aeg-ajalt võtame mõne kasti ette ja pakime selle lahti. Ma pole veel siiani üles leidnud üht oma kreemide ja dušigeelide kasti; aga kui seda ikka väga vaja oleks, siis oleks vast üles otsinud ka.  Eile keerutasin oma hularõngast paarkümmend tiiru, et R.-le näidata, et ma oskan küll. Oskangi, lihtsalt ei viitsi eriti. Soola ja leiba on meil nüüd piisavalt, külalisi on ka päris mitu seltskonda käinud. Mis on väga tore, aga ma nüüd ootan sellist nädalavahetust, kus saaks niisama laiselda ja ei peaks midagi väga ette valmistama. Ega pabistama, et kas kõik ikka jäävad rahule.  Kui sõbrannad viimati käisid, tegin neile suppi, mis tuli isegi söödav välja. Mul pole õrna aimu, mida ma neile järgmine kord süüa teen. No sinna on õn...

Mõtlesin, et kirjutaks natuke ka sel suvel tehtud ühepäevareisidest, sest neidki on juba mitu olnud.  Kolkja, 5 juuli Kolkja on väike Peipsiäärne ridaküla, kus mu vennanaisel on üks turismi edendamise ja käsitöö projekt, millega ta on juba mitu aastat tegelenud ja millest me oleme palju kuulnud. Natuke infot selle kohta siit: http://www.peipsimaa.ee/ Buss läks kell 9.50. Mina sain ilusti üles, R-ga oli natuke tegemist. Jõudsime siiski mõlemad õigel ajal bussijaama, kus osa meie seltskonnast oli juba kohal ja osa veel saabumas. Kokku oli meid niipalju, et ema luges meid vähemalt 3 korda üle, vist oli 11. Bussis hõivasime mitu rida tagaotsas ja sõit algas. Väga hull ei olnud, päev oli küll ilus ja soe, aga katuseluuk oli lahti ja tuulekest puhus. Sõit võttis aega umbes 1 tunni, siis olime kohal ja jalutasime Peipsimaa külastuskeskusesse, kus oli allkorrusel käsitöö näitus-müük ja üleval korrusel puutrüki töötuba. Vennanaine siis tutvustas meile seda kohta.  Ma tegin paar...

13 juuli 2015 Kella poole ühe paiku hakkasime sõitma. Enne käisin veel korra poes, ostsin tee peale küpsist kaasa (millest enamus jõudis ringiga koju tagasi) ja otsisin tükk aega niiskeid salvrätikuid taga, lõpuks leidsin kah. Ja siis läks sõit lahti.  Esimese peatuse tegime Viljandis. Käisime poes, ostsime natuke süüa ja šokolaadi.  Edasi sõitsime Heimtalisse. See on üks väike kena kohake Viljandi külje all, seal olid ka obesed ja koolimaja ja mõis ja lihtsalt tore olla.  Sealt sõitsime Pärnu poole, aga vahepeatuse tegime Kilingi-Nõmmes. Pärnus sai natuke ringi seigeldud, enne kui õige tänava kätte leidsime - aga siis jõudsime ka ilusti hotelli juurde. Viisime kodinad tuppa ja puhkasime pisut (või noh, paar tundi), siis jalutasime mere äärde. Mina panin varbad korraks vette kah. Siis jalutasime tagasi ja tee peal sõime õhtust. Kuna siiani ma olen Pärnus käies peatunud mõlemal korral samas kesklinna ööbimispaigas ("Hommiku Hostel-Külalistemaja") , siis nüüd nägin ...

Ma ostsin endale uue hambaharja, helesinine, nii nunnu.  Ahjaa, natuke vananesin ka vahepeal. Mul oli küll kavas teha pikk ja põhjalik kokkuvõtte eelmisest dekaadist ja panna kirja kõik oma plaanid ja ootused algavaks, aga ma ei viitsi.  Huvitav, kas peaks püüdma järgmise 10 aastaga sellest laiskusest jagu saada? Nää. 

Vilud kevadilmad igatahes jätkuvad. Sellepärast ei tajugi, et juba pool maid on läbi, tundub ikka nagu oleks üks pikk aprill veel poolepeal. Samas õhtud on juba meeldivalt valged. Keskööl on ikkagi veel pime, aga sellele vaatamata laulab üks linnuke siis mu akna taga. Ööbik?  Eelmine laupäev käisime kevadlaadal. Ostsin sealt 5 juustupatsi, 1 purgi mõtsa (mesi-õietolm-taruvaik-suir) ja hästi kenad kõrvakad. Pühapäeval panin kõrvakad kõrva kui ema juurde läksin, esmaspäeval tööle ka. Teisipäeval hakkasid kõrvad miskipärast valutama, eriti vasak. Kolmapäeval panin siis oma tavalised kõrvakad kõrva, aga ikka valutas. Järgmisel päeval vahetasin need hõbekõrvarõngaste vastu ja siis hakkas parem. Oleks kulla pannud, aga noid polnud mul parajasti käepärast. Nüüd tundub kõik jälle okei olevat, aga miks nii läks? Laadalt ostetud kõrvakad olid ka väidetavalt hõbe ja hõbe mind ei häiri. Või oli lihtsalt kokkusattumus?  Külmkapist veel ka natuke. Kui vanas külmkapis oli mul piim päev e...